Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 84
Igatsus Jumala koja järele1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Korahi laste laul.
2Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot!
3Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.
4Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal!
5Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela.
6Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad.
7Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.
8Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis.
9Issand, vägede Jumal, kuule mu palvet, võta kuulda, Jaakobi Jumal! Sela.
10Meie kilp, Jumal, vaata siia ja pane tähele oma võitud mehe palet!
11Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades.
12Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad.
13Issand Sebaot, õnnis on inimene, kes sinu peale loodab.
Näiliselt võivad selliseid inimesi vintsutada tuuled ja tormid, aga nemad elavad suure rahuga südames, sellise rahuga, mida maailm kuidagi anda ei saa. Nende mõttes on hoopis “pühad teekonnad”. Miks nad peaksidki kartma nad on ju oma eluaseme rajanud Jumala juurde. Kogu maailma Issand ja valitseja kannab hoolt nende eest! Laps ei karda ema süles, lind ei karda oma pesas. Ometi on see tunduvalt vähem turvaline paik kui kõikväelise Jumala koda.
Loomulikult ei mõelda siin Jumala kojas elamise all majaseinu ja õuemüüre ega isegi templi sisemust, vaid südame olukorda, Tema lapseks olemist. Tõesti, võime mõnigi kord igatseda ka kiriku järele ning sinna sisenedes tunda, kui hea on olla Jumala kojas, kuid palju parem on iga päev tunda end armastatuna, hoituna ja turvaliselt. Jumal valgustab ja kaitseb meid (s 12) ning annab meile uut jõudu, kui oleme väsinud (s 7, 8).
Jumala juures olla on pealegi tunduvalt huvitavam, kui viibida “õelate majades”. Mida enam õpime Jumalat tundma, seda enam kiindub meie hing Temasse – see, mida Jumal teeb, on nii võrratult suursugune, imeline, auline ja puhas, et igasugune kõlvatus, mis paljusid inimesi ahvatleb, ei saa sinnapoolegi: see on nii tühine ja isegi tülgastav. See, mida Jumal teeb, on igavene, Tema juures rulluvad lahti suured universumi saladused.
Selle kommentaari autor: Katrin Kõllo