Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pime ja must päev

Teisipäev, 3. Mai 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Joel 2:1-17

Issanda päev on tulemas
1Puhuge sarve Siionis, tõstke häält mu pühal mäel! Värisegu kõik maa elanikud, sest Issanda päev tuleb, see on ligidal,
2pime ja must päev, pilvine ja sünge päev! Nõnda nagu koit laotub mägedele, tuleb suur ja vägev rahvas, kelle sarnast pole olnud igiaegadest alates ega tule ka enam pärast teda, tulevaste põlvede aastateni.
3Tema ees käib hävitav tuli ja tema taga kõrvetav leek; tema ees on maa otsekui Eedeni aed, aga tema taga on tühi kõrb ja ei olegi pääsu tema eest.
4Neil on otse hobuste välimus ja nad jooksevad kui sõjaratsud.
5Otsekui sõjavankrite mürinal kihutavad nad üle mäeharjade, mühinal, kõrsi põletava tuleleegi moel, vägeva rahva sarnaselt, kes on valmis tapluseks.
6Nende ees värisevad rahvad, kahvatuvad kõik palged.
7Nad ruttavad nagu võitlejad, ronivad müüridele nagu sõdurid. Igaüks käib oma teed ega muuda oma rada.
8Üks ei tõuka teist, igaüks käib oma teed; nad sööstavad peatumata viskodade vahelt läbi.
9Nad tormavad linna, jooksevad müürile, ronivad kodadesse, tungivad akendest sisse nagu varas.
10Nende ees väriseb maa, põrub taevas, päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära.
11Ja Issand laseb oma häält kõlada oma sõjaväe ees, sest tema leer on väga suur. Tõesti, vägev on tema käsutäitja, sest Issanda päev on suur ja väga kardetav, kes suudaks seda taluda?
Issanda halastus
12Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes!
13Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja!
14Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse, nii et te saate tuua roaohvrit ja joogiohvrit Issandale, oma Jumalale?
15Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek!
16Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed ja imikud, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist!
17Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas öeldama: Kus on nüüd nende Jumal?"

Mõtiskle Jumala pühadusest ja suurusest.

Pilt muutub. Tirtsud kaovad ja ilmub suur ning kohutav sõjavägi. Maa väriseb, päike muutub pimedaks. Issanda päev saabub, Jumala valitsuse ja kohtumõistmise päev. Päev, mil Tema rahvas on võidukas ja saab jagu oma vaenlastest. See on päev, mida igatseda.
Kuid kõik see ei toimu just päriselt nii. Jumal on õige, Ta on võidukas, kuid Ta ei mõista kohut ainult teiste rahvaste, vaid ka oma rahva üle. Issanda päev muutub päevaks, mida peab kartma (s 11). Või vähemalt päevaks, mida peavad kartma need, kes on käinud oma radu ja Jumalaga mitte arvestanud.
Selle kommentaari kirjutamise ajal möllab Iraagis sõda. Paljud kristlased eeldavad, et Jumal on meie poolel. Joel ütleb, et see ei ole nii lihtne. Me oleme samuti enesekesksed, mässumeelsed ja sõnakuulmatud, meil pole põhjust oodata Jumala soosingut.
Me eelistame mitte mõelda kohtumõistmisest. Me klammerdume armastava Jumala külge ja unustame, et Jumal on ka püha ja hävitab kurja. Piibel ütleb selgelt, et me peame hoidma neid kahte külge koos.

Mis juhtub, kui taipame, et mitte kellelgi meist ei ole õigust nõuda Jumalalt, et Ta oleks meie poolel?

Selle kommentaari autor: John Grayston