Nad küsivad: “Mis kasu on meil Tema teenimisest?” Ka on nad tähele pannud seda, et need, kes seadusi rikuvad, elavad hästi. Need, kes Jumalat lausa kiusavad, ka nendega ei juhtu midagi. Arvan, et midagi sarnast on paljud tänapäeval pidanud kogema. Ja on esitatud küsimus: “Mis kasu ma saan Jumalat teenides?” või “Miks ma pean Jumalat teenima? Miks pean ma loobuma nii ja nii paljudest asjadest? Kui ma olen seadusekuulekas, siis see on hoopis kahjulik mulle endale.” Niisuguseid küsimusi esitati ka Malakia ajal nii prohvetile endale kui ka etteheitena Jumalale. Loetud kirjakohas ei hakata välja pakkuma suuri lahendusi, ei arutata, miks ikka olla seadusekuulekas või siis milliseid seadusi täita ja millistest seadustest teatavail tingimusil mööda hiilida. Probleemile antakse vastus 16. salmist alates. Kõikväeline Jumal paneb tähele iga inimese elu. “Ja Issand pani tähele ja kuulis...” Jumalateenimine, ustavus Temale ei jää märkamata. Jumal ei ole ükskõikne oma vagade saatuse osas, vaid Temal on meile midagi head varuks, aga see hea saab avalikuks omal ajal. Sageli tahaksime me kõik head asjad justkui korraga kätte saada, kuid kinkijal on alati õigus valida, millal ta kingituse üle annab, see on tema meelevallas. Ka kohtumõistmise päev ei jää tulemata. See on tulevane päev, mil kõik tehakse avalikuks, kus on näha seda, kes on teeninud Jumalat, olnud Talle ustav ka siis, kui välised olukorrad seda ei ole soosinud. Kohtupäeval on aga just Jumala vagadel see eelis nende ees, kes Jumalat pole teeninud. Jumal on siis nende poolt. Malakia tahab suunata rahvast mõtlema tuleviku perspektiivis. Selliselt tuuakse meie ette ka kuulutus, nägemus tulevasest Issanda päevast, kus toimub suur väärtuste ja hinnangute ümbervaatamine. See, mida maailma silmis hinnati, muutub pihuks ja põrmuks. See, mida sa teed igapäevaelus, mõjutab sinu tulevikku. See teadmine pangu meid hindama tänast päeva ja kasutama seda õigesti.