Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Mo 9:13-35
Rahe13Siis Issand ütles Moosesele: "Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
14Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas.
15Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud,
16aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas.
17Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna,
18vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini.
19Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole viidud koju, langeb rahe ja nad surevad."
20Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja karja koju.
21Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja karja väljale.
22Ja Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi taimede peale Egiptusemaal!"
23Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale rahet sadada.
24Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad, milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.
25Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal, niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning murdis kõik puud väljal.
26Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud rahet.27Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: "Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.
28Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest. Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!"
29Ja Mooses vastas temale: "Kui ma olen linnast välja läinud, siis ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt.
30Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda Jumalat Issandat."
31Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras;
32nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.
Kuidas saaksime kogu selle loo üle kanda tänapäeva Lääne ühiskonda, kus imetegude kogemus on väga kesine? Jumal oma armulikkuses võib ennast ilmutada aga mistahes olukorras. Meie keerulises ja materialistlikus ühiskonnas ei pruugi see alati nii selgelt silma paista. Me peame aru saama, et Moosese ja vaarao konflikti aluseks on võimas võitlus Jumala ja kurjusejõudude vahel (viimane avaldub meie ühiskonnas avalikus materialismi võidutsemises). Kuigi me ei kahtle, et sündmused, mis viisid Egiptusest põgenemiseni, sisaldasid nii imesid kui erilist väge, ei kanna sõnad, mida kasutatakse tunnustähe (heebrea k “oht”) ja ime kohta (heebrea k “mowphet, s.t “vägi, jõud”) tingimata sama tähendust, mis Uues Testamendis. Need jõud, mida tänapäeva maailm kummardab, on teadus, majandus ja poliitika, ning Jumal võib oma õiglust ja vägevust näidata neis valdkondades sama selgelt, kui ta tegi imede valdkonnas, mis oli Vana Egiptuse mõtlemise võtmeks.
Selle kommentaari autor: John Fieldsend