Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Mo 12:1-28
Paasapüha söömaaja seadmine1Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:
2"See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
3Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.
4Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
5Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
6Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!
7Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
8Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!
9Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
10Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega!
11Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!
12Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.
13Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.14See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.
16Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!
17Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!
18Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
20Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!"
Paasasöömaaeg on keskne nii juutidel kui kristlastel. See tuletab meelde ja kinnitab, et me oleme lunastatud. Iisraeli jaoks on see aluseks enesemõistmisele äravalitud ja lunastatud rahvana, Jumala hinnalise omandina, kes ilmutaks Teda maailmale (2Mo 19:3-6). Kristlastele on see ka märgiks meie vabastamisest patuorjusest, mida tähistatakse osavõtmisega Pühast Õhtusöömaajast (Lk 22:15-20). Kahjuks muudetakse Piibli kujund Jeesusest kui Jumala Tallest liiga sageli väikseks armsaks tallekeseks. Aastane lammas on oma jõu tipul, ta on ligikaudu võrdne 30 aastase mehega. Dorothy L. Sayers on kirjutanud: “Me oleme väga tõhusalt kärpinud Juuda Lõvi küünised ja kuulutanud ta alandlikuks ja leebeks ning soovitanud teda sobivaks lemmikloomaks kahvatutele vaimulikele ja vagadele vanadele naistele.”
Piibli kujundit pärmist tõlgendatakse sageli ainult patu võrdpildina. Loomulikult on see seda mõnes Uue Testamendi salmis (1Kor 5:6-8), kuid see on samamoodi ka pilt Jumala riigist, mis märkamatult kasvab (Mt 13:33). Siin kujutab hapnemata leib vajadust valmistuda lahkumiseks ja viis, kuida seda tuli süüa, viitab ka Ef 6 kujutatud kristlasele kui tegutsemisvalmis sõdurile.
Selle kommentaari autor: John Fieldsend