Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Mo 12:29-51
Esmasündinud surmatakse29Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud.
30Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainsatki koda, kus ei olnud surnut.
31Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: "Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Issandat, nagu te olete rääkinud!
32Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!"
33Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: "Me sureme kõik."
34Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal.
35Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.
36Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.Iisraeli lapsed lahkuvad Egiptusemaalt37Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.38Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.
39Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.Paasatalle söömise kord43Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.
45Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
Kui kõrberännak algab, märkame, et hoolimata lahkumise kiirusest ja ohtlikkusest, ei ole inimeste tähelepanu pööratud ainult enestele. Nad võtavad endaga kaasa ka palju muid inimesi (s 38). Kahtlemata olid mõned neist egiptlased, kes olid israeliitidele head teinud (s 26), teised aga need “vaarao sulaseist,kes kartis Issanda sõna” (9:20).
Selle orjuse kogemusese tõttu Egiptuses sai hool võõra eest israeliitidele vaimselt keskseks (2Ms 22:21; 23:9). Tsiviilõiguses pidid võõrad olema võrdsed israeliitidega (3Mo 19:34). Kuid enne, kui nad said täielikult siseneda jumalateenimisse ja vaimsesse osadusse, pidid nad sisenema lepingusuhtesse Iisraeli Jumalaga, lastes ennast lepingu märgiks ümber lõigata. See on probleem, millega ka meie peame töötama.
Tahame elada maal, kus kõik on seaduse ees võrdsed, kus on kaitstud vabadus teenida Jumalat vastavalt oma südametunnistusele (Ps 34:8). Kuid samal ajal peame hoidma ka õpetuse puhtust, jumalikku distsipliini ja püha elu koguduseliikmete keskel. Jäädes avatud ühiskonnaks, lubas Iisrael endasse tulla võõraid usundeid ja paganlikke rituaale, ja sattus nii Jumala kohtu alla. Siiski jätkas ta oma piiride ja ühiskonna hoidmist avatuna kõigile, kel oli mingi vajadus. Kuidas saaks niimoodi teha ka meie maal, ühiskonnas ja kirikus.
Selle kommentaari autor: John Fieldsend