Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:1-9
Tähendamissõna viljatust viigipuust1Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.
2Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?
3Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.
4Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
5Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."6Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: "Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.
7Siis ta ütles viinamäe aednikule: "Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?"
8Aga aednik vastas: "Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,
9ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!""
Üks kommentaar ütleb, et ilmselt olid galilealased paasapühal ohverdamas, kuna see oli ainus võimalus tavainimestel minna templipiirkonda ohverdama. Pilatus rüvetas templi pühadust saates oma saadikud templi alale tapma Galilea juute, kui nad olid ohverdamas oma lambaid paasasöömaajaks. Selle püha toimingu juures segunes nende juutide veri ohvritallede verega. Need, kes nüüd tulid Jeesusele juhtunut raporteerima ilmselt lootsid Jeesuses kutsuda esile tugeva hukkamõistu Pilatuse ja Rooma okupatsiooni vastu. Võibolla nad lootsid, et Jumal sekkub, et tuua poliitilist vabanemist. Jeesus aga näeb seda vaimulikus kontekstis ning räägib mitte Pilatuse, vaid juutide patust. Mitte mõrvatud galilealastest, vaid kõigist neist. Paralleelkirjakohas Jh 9:2 küsisid jüngrid Jeesuselt: “Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana. Juudid olid arusaamal, et suurte õnnetuste põhjuseks oli mõni eriti suur patt. Jeesus aga arvas midagi muud, et need, kes on õnnetusest pääsenud, peavad meelt parandama ja pöörduma. Kogu Iisrael ja Jeruusalemm vajas päästet, mida Jeesus pakkus. Jeesus ütles sellega, et konkreetsed kannatused ja tragöödiad pole märgid Jumala kohtumõistmisest neile konkreetsetele inimestele, vaid Tema vihast kohu patuse inimkonna vastu. Me seisame silmitsi ka täna rohkete õnnetuste ja tragöödiatega. Inimesed küsivad: Miks? Miks see juhtus just nendega, kas nemad olid patusemad kui teised? Sarnane mõtlemine kui Jeesuse aegsetel juutidel, kas pole? Aga usun, et Jumala sõnum on sama: nähes seda kõike juhtumas, parandage “teie” meelt. Need, kes on hukkunud, on hukkunud. Usun, et Jumal oli oma suures halastuses ka neile kõigile eelnevalt pakkunud päästeteed. Kes võttis vastu, kes mitte. Aga meie, kes me seda kõike seni oleme pealt vaadanud, peaksime eneselt küsima: Mida mina peam tegema? Kuidas Sa, Jumal, tahad mind selle kaudu kõnetada? Mis oli juhtunud Siiloahi torniga? Torn oli Siiloahi basseini ääres. Pilatus oli ehitanud akvedukti e veejuhet Jeruusalemma ja kasutas selleks ohverdatud raha, mis oli tegelikult mõeldud templi jaoks. Osades juutides oli see intsident tekitanud väga suurt pahameelt ja vastuseisu, millele roomlased omakorda kätte maksid. Korralike juutidena mõtlesid nad nüüd ilmselt, et torni kokkukukkumine, mille all hukkus 18 inimest, kes ilmselt olid seda ehitmas, et see oli jumalik kohtumõistmine. Jeesuse lähenemine oli aga teine. Kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Mitte, et nemad olid selle ära teeninud, vaid, et mina olen selle ära teeninud. Tänu Jumalale, et Jeesus hukkus minu ja meie koigi eest, et mina ei peaks igavesti hukkuma.
Selle kommentaari autor: Britta Maripuu