Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Õige paastumine

Kolmapäev, 9. November 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sakarja 7

Valepaastumine on hukkamõistetav
1Ja kuningas Daarjavese neljandal aastal tuli Issanda sõna Sakarjale üheksanda kuu, kislevikuu neljandal päeval.
2Peetel oli saatnud Sareseri ja Regem-Meleki oma meestega leevendama Issanda palet
3ja küsima preestreilt, kes olid vägede Issanda kojas, ja prohveteilt nõnda: "Kas ma pean viiendas kuus nutma ja paastuma, nagu ma nii palju aastaid olen teinud?"4Ja mulle tuli vägede Issanda sõna; ta ütles:
5"Räägi kogu maa rahvale ja preestreile ning ütle: Kui te olete paastunud ja kurtnud viiendas ja seitsmendas kuus need seitsekümmend aastat, kas te siis mulle olete paastunud?
6Ja kui te olete söönud ja joonud, eks te ole siis söönud ja joonud iseendile?
7Kas pole need samad sõnad, mis Issand kuulutas endiste prohvetite läbi, kui Jeruusalemm ja selle ümberkaudsed linnad elasid alles rahus ja Lõunamaa ja Madalmaa olid asustatud?"
Pillutamise põhjuseks on sõnakuulmatus
8Ja Issanda sõna tuli Sakarjale; ta ütles:
9"Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale!
10Ärge tehke liiga lesknaisele ja vaeslapsele, võõrale ja viletsale, ning ärge kavatsege südames üksteisele kurja!
11Aga nad tõrkusid tähele panemast ja tegid oma kaela kangeks ja kõrvad kurdiks kuulma.
12Ja nad tegid oma südame teemandi sarnaseks, et mitte kuulda Seadust ja sõnu, mis vägede Issand oli läkitanud oma Vaimuga endiste prohvetite läbi; seepärast tuli see vägede Issanda suur viha.
13Ja samuti kui mina hüüdsin ja nemad ei kuulnud, hüüavad nemad, aga mina ei kuule, ütleb vägede Issand.
14Ma puhusin nad laiali kõigi paganate juurde, keda nad ei tundnud, ja maa nende taga jäi tühjaks minejaist ja tulijaist. Nõnda muudeti ihaldatud maa kõrbeks."

Israellased olid pidanud 70 aastat meeleparanduse ja paastupäevi viiendas kuus - Jeruusalemma tempel ja kuningapalee hävitati viienda kuu kümnendal päeval. Aga nüüd olid templiehitustööd taas alanud, ning prohvetilt tuldi küsima, kas palvetamise ja paastumisetööst juba aitab.

Sakarja sai Issanda sõna, mis küsijate peale eriti kiitvalt ei vaadanud: „….kas te siis mulle olete paastunud?.... eks te ole siis söönud ja joonud iseendile?“ Nii meenutati rahvale seda, et nende rahulolu ja turvalisuse tunde allikas ei saanud olla nende endi usulised ettevõtmised. Prohveti vahendusel kirjeldatakse küsijaile, milline tegelikult näeb välja õige paastumine.
Antud sõnum meenutab mitmeti Jesaja raamatu paastumise juhiseid: „Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?“ (Js 58:6-7)
Kristuses on nähtavaks saanud jumalik elamise mudel inimesele. Ja selles tundub peamine olevat armastus, mis valitseb nii suhtes Jumalaga kui kaasinimestega. Kui Jumal ise ei oleks armastus, ei suudaks me püsima jääda sellise armastusenõude all. Aga Kristuse tõttu on armastus meile täna saanud kingituseks, vastuvõtmiseks ja jagamiseks. Armastuseta elu aga on patt, millele ainsaks vastuabinõuks on Kristuse ligiolu. Ja Tema on täna siin!

„Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid.“ (Lk 4:18)

Selle kommentaari autor: Pekka Hiltunen