Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 1:1-22
Nehemja palvetab oma rahva eest1Nehemja, Hakalja poja sõnad. "Ja see sündis kahekümnenda aasta kislevikuus, et ma olin Suusani palees.
2Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta.
3Ja nemad ütlesid mulle: "Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud."4Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
5Ja ma ütlesin: "Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
6Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.
7Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi, mis sa Moosesele, oma sulasele, andsid.
8Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: Kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka,
9aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele.
10Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega.
11Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!"Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.
Juudid olid oma kodumaalt ära küüditatud. Väike hulk juute, kes olid alles jäänud, ei olnud enam peremehed omal maal, vaid elasid suures viletsuses. Jeruusalemma müürid olid maha kistud ja linna väravad tulega põletatud.
Küüditatute hulgas oli ka Nehemja, kellest oli saanud kuningas Artahsasta e Artaxerxes I joogikallajate ülem.*
Miks reageeris Nehemja salmis 4 kirjeldatud viisil, kuuldes kurbi uudiseid püha linna olukorrast? Ei olnud ju tema enda elujärjel viga midagi: ajaloolaste väitel sai enamik pagendatud juute uute valitsejate juures (ilmselt õigustatult) üsna headele ametikohtadele. Pagendati ju eelkõige kõrgemast soost ja haritud osa rahvast.
Milline oli Nehemja palve, võime lugeda alates salmist 4. See ei olnud palve töötegijate, raha ja ehitusmaterjalide pärast, et linn saaks uuesti üles ehitatud. See ei olnud palve linna uue au ja uhkuse pärast, mis oleks tema kuulsuse taastanud. Nehemja palve oli kõigepealt patutunnistus patukahetsus ja andeks palumine enda ja oma pere patu pärast.
Loe, millist sõna tuletab ta alandlikult Jumalale meelde salmis 8 ja millist tõotust salmis 9! Milline tingimus kaasnes selle tõotusega?
Nehemjal oli tarkust paluda kõigepealt, et Iisraeli lapsed pöörduksid tagasi Jumala juurde, seega meelsuse muutust. Ent teiseks palus ta kordaminekut ka ühele konkreetsele sammule, mida ta tahtis astuda.
*Salmis 1 nimetatud aastaarv viitab sellesama kuninga valitsemisajale 465-424 eKr.
Selle kommentaari autor: Helvi Kruusmann