Loe läbi alltoodud kirjakoht: RM 14:1-13
Nõdrausuliste kohtlemisest1Võtke vastu ka usus nõder ja ärge vaielge arvamuste üle!
2Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu.
3Kes sööb kõike, ärgu pangu halvaks seda, kes ei söö, ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud.
4Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.
5Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!
6Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.
7Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,
8sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.
9Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
10Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,
11nagu on kirjutatud:
"Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv ja iga keel annab tunnustust Jumalale."
12Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.13Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!
Pastor palus mul nende teenistusel lugeda ette seesama kirjakoht. Targa ja jumalakartliku mehena nägi ta ette, et piiblikooli õpilased võivad teha ennatlikke järeldusi tema koguduse kohta ja samamoodi võib suhtuda tema kogudus külalistesse. Ta valis välja selle kirjakoha, sest see käsitleb suhteid nõrga ja tugeva usuga inimeste vahel. Kristlik osadus ei tohiks põhineda mingite tradistioonide järgimisel, vaid suhtel Kristusega.
Mitte kõik ei jaganud Pauluse arusaama vabadusest Kristuses. Nõrgemad usklikud, kes olid harjunud judaismi rangete nõuetega, arvasid, et mingid kindlad rituaalid, päevad või toitumisharjumused austavad Jumalat. Neid aga, kes ei suutnud neist tavadest kinni pidada, peeti vaimselt alamateks. Tugevamad usklikud teadsid, et Jumal on nad õigeks mõistnud ainuüksi usu läbi, ja uskusid, et nad on vabad neist rangetest nõuetest, ning halvustasid nõrgemaid. Suhted koguduse sees olid suures ohus.
Paulus pakub välja testi. Kui Jumal on usklikud vastu võtnud ja nad soovivad Teda teenida, siis teised ei tohi nende üle kohut mõista, solvata ega põlata neid. Jeesus on Issand ja ta suudab oma teenreid korrigeerida. Enamikus kohtades tänapäeval ei peeta enam seda, kas naised kannavad koguduses peakatet, vaimulikkuse märgiks, vaid igal põlvkonnal ja denominatsioonil on oma kriteeriumid, mis on aktsepteeritavad (ristimine, püha õhtusöömaaeg, vaimuannid, koguduse juhtimine, riietus, palvetamise viis, soolised iseärasused, suhtumine tulevikku jne). Kas sina suudad alati mõista kaasusklikke, kes erinevad oluliselt sinust mõnes neist valdkondadest?
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson