Psalm 76

Pühapäev, 26. Veebruar 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 76

Iisraeli võidulaul oma Jumalale
¹Keelpillil mängijale laulujuhatajale: Aasafi lugu ja laul.
²Jumal on Juuda seas tuttav, Iisraelis on tema nimi suur.
³Saalemis on tema elamu ja tema eluase on Siionis.
⁴Seal ta murdis katki välkuvad ammud, kilbi ja mõõga ja sõja. Sela.
⁵Sina oled hiilgav, ülevam igavestest mägedest.
⁶Südidelt kangelastelt riisuti relvad; nad suikusid unne, ja ühegi vahva mehe kätel ei leidunud jõudu.
⁷Sinu sõitlemise pärast, Jaakobi Jumal, olid uimaselt maas nii hobused kui ratsanikud.
⁸Sina, sina oled kardetav; ja kes suudab seista sinu palge ees, kui sa vihastad?
⁹Sina andsid taevast kuulda kohtuotsuse; ilmamaa lõi kartma ning jäi vait,
¹⁰sest Jumal tõusis kohut mõistma, et päästa kõik hädalised maa peal. Sela.
¹¹Sest inimeste vihaleek peab sulle andma tänu; viimsegi vihaleegi jätte sa paned oma vööle.
¹²Tehke tõotusi ja tasuge need Issandale, oma Jumalale; kõik, kes on tema ümber, toogu ande kardetavale!
¹³Tema kärbib vürstide vaimu, tema on kardetav ilmamaa kuningaile.

Õnnis on rahvas, kes tunneb Jumalat, ja ei hukku. Oma palved võib ta saata Jumala poole ja Tema kuulab neid, kas siis, kui Ta kohe ei vasta, ka siis, kui tuleb kannatada.

Eesti rahva saatus on mitmeti sarnane iisraeli rahva saatusega. Nad mõlemad on väikesed rahvad. Nii väikesed rahvad ei suuda püsida omast jõust, ilma jumalata.
Kuis mõlemad on läbi ajaloo olnud ka vastupanijad, kangekaelsed rahvad, kes sageli unustavad oma Jumala, kui neil hästi läheb.
Ometi on nad püsima jäänud, samal ajal kui paljud suured rahvad ja terved tsivilisatsioonid on ajaloo tormides hävinud.
Ränkraskeid aegu on tulnud kanda ka meil, eesti rahval. Paljud surid vangilaagrite piinades, näljas ja pakases kaugetes Siberi kolgastes. Paljud on pillutatud laiali üle maailma. Vaenlane lootis meid sootuks hävitada, aga Issand ei unustanud meid ka siis, kui olime kaotamas usku Temasse. Ta võttis kuulda nende palveid, kes ei olnud veel unustanud Tema nime (s 2) ja päästis meid imeliselt, otsekui ise sõdides meie eest (s 4-11).
Kas me pole täna unustanud oma tõotusi, mida siis andsime (s 12)? Kas me pole rahvana taas kaotamas usku ja ligimesearmastust? Kas me aitame neid, kes on meist vaesemad? Või oleme unustanud, et Tema elab viletsates?

Kuid Tema on kohtumõistja ka selle maailma vägevate üle (s 13). Sellepärast tuleb Teda karta ja armastada üle kõige maailmas, et elaksime kaua sellel kaunil maal, mille Tema on meile andnud.

Selle kommentaari autor: Juta Siirak

Vaata Piiblivõtme arhiivi

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia