Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 35:1-18
Palve vaenlaste käest pääsemiseks1Taaveti laul.
Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!
2Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse mulle abiks!
3Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: "Mina olen sinu pääste!"
4Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!
5Olgu nad kui aganad tuule käes ja Issanda ingel paisaku nad maha!
6Nende tee olgu pime ja libe ja Issanda ingel jälitagu neid!
7Sest ilma põhjuseta on nad seadnud mulle oma varjatud võrgud, ilmaasjata on nad augu õõnestanud mu hingele.
8Hukatus tulgu talle kätte aimamata ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!
9Aga minu hing ilutsegu Issandas, ta rõõmustugu tema päästest!
10Kõik mu luud-liikmed öelgu: "Issand, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?"
11Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
12Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.
13Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
14Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.
15Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;
16nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.
17Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende laastamisest, mu ainuke noorte lõvide käest!
18Siis ma tänan sind suures koguduses ja kiidan sind hulga rahva seas.
Psalmist palub oma kurjadele vaenlastele häbisse jäämist nende kavatsuste teokstegemisel (s 4). Kuningas palub, et Jumal aitaks vaenlastest võitu saada, ka sellistest, kes on vägevamad. Usun, et ka meie võime pöörduda Jumala poole palvega, et inimeste kurjad plaanid ei saaks teoks.
Taavet ütleb siin laulus, et vaenlased tasuvad head kurjaga. Isegi pärast nende pahategusid on ta nende vastu üles näidanud suurt ligimesearmastust. Kui nad haiged olid, siis palvetas ja paastus ta nende pärast (s 12-14).
Juudid anusid Jumalalt õiglust. Kristlastena peaksime anuma Jumalalt pigem armu oma vaenlastele. Ütleb ju Jeesus, et peame andestama vaenlastele ka siis, kui meile on ülekohut tehtud.
Läbi kogu Piibli leiame ikka ja jälle arusaama, et Jumal vihkab ülekohut. Psalmist ilmutab pahameelt ebaõigluse üle ja usub samas, et Jumal tuleb appi. Meiegi ei pea kurjust iseenesestmõistetavaks pidama. Paluda Jumala armu ülekohtustele inimestele ei tähenda leppimist ülekohtuga, mida nad korda saadavad.
Taavet käitus ilmselt oma kaasaegsetele mõistetavalt. Kui oletada, et Taavet palub kuningana kogu rahva eest, siis on see laul ka meile arusaadavam.
Selle kommentaari autor: Triin Sander