Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 13:21-30
Jeesus viitab äraandjale21Seda öelnud, võpatas Jeesus vaimus ja tunnistas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast reedab minu."
22Jüngrid vaatasid nõutuses üksteisele otsa ega osanud arvata, kelle kohta ta seda ütleb.
23Üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli tema kõrval lauas.
24Siimon Peetrus noogutas nüüd peaga selle poole, öeldes: "Küsi temalt, kes see on, kellest ta räägib?"
25See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle: "Issand, kes see on?"
26Siis vastas Jeesus: "Seesama, kelle jaoks ma kastan palakese ja annan talle." Siis ta kastis palakese ja andis Juudas Iskariotile, Siimona pojale.
27Ja palakese järel läks saatan temasse. Jeesus ütles talle nüüd: "Mida sa teed, tee kiiresti!"
28Lauasistujatest ei taibanud aga keegi, mille kohta Jeesus talle nii ütles,
29sest mõned arvasid, kuna Juudas oli kukruhoidja, et Jeesus ütles talle: "Osta, mida vajame pühadeks!" või et ta käskis anda midagi vaestele.
30Kui siis Juudas oli võtnud palakese vastu, lahkus ta kohe. Aga oli öö.
Arvatakse, et juba jüngreid valides ja iga päev nendega käies teadis Jeesus, kes Tema äraandjaks on. Ometi pidi Ta käitumine olema kõikide suhtes võrdselt hooliv, sest muidu oleksid ju jüngrid ütelnud: “Me teame küll, kellest Sa kõneled, see on Juudas. Juba ammu Sa mainisid, et ta ei ole ustav.” Kuid seda ei juhtunud. Kõik vaatasid hämmelduses üksteisele otsa.
Olen oma usuelus sedasama kogenud, et Jumal räägib harva kellegi kohta halba. Küll osutab Ta aga ebapuhastele laikudele minu enda südames. Kui on lahkmeelt ja arusaamatusi, kipub inimene süüdlast otsima ikka teiste hulgast. Jumal aga kaldub iga inimesega rääkima tema enese patust. Kui nüüd inimesest patuoinale Jumala riigis selgelt ei osutata, siis Jumalale lähemaid inimesi võib kogenud silm juba veidi eristada. Siingi teadis Peetrus, kuhu küsimus suunata. Ja Johannes saigi Jeesuselt vastuse: Jeesus vastas palukesega. Kas Tema lasigi Juudasse saatana sisse? Kas Jumal on ebaõiglane? Kindlasti mitte. Juudas oli oma tee juba varem valinud. Kukruhoidjana oli ta järele andnud kiusatusele varastada (vt 12:6). Elades iga päev koos Jumalaga, polnud ta ometi Teda tegelikult vastu võtnud, Tema õpetuse järgi elama hakanud. Milline hoiatav lugu meile!
Selle kommentaari autor: Katrin Soosõrv