Teistele jätab Ta aga elu üldise juhtnööri. ARMASTAGE ÜKSTEIST… Jeesuse armastus on senini kandnud nende ühtsust. Jüngrid on seda näinud ja peavad seda nüüd ise praktiseerima hakkama. See tähendab väga suurt kindlustunnet ja rõõmu kõigepealt jüngritele enestele. Kuid see on kasuks ka teistele, kes selle kaudu tõelise Jumala üles leiavad.
Juudas on lahkunud. Jeesus saab sel tunnil olla koos inimestega, kellel on siiras süda. Kõiki oma järgijaid, Juudas sealhulgas, on Ta teeninud, pestes nende jalgu. Kõigiga on Ta jaganud oma ihu ja verd – ohvrit kogu inimkonna pattude eest. Kuid armastusekäsu avaldab Ta oma tõelistele jüngritele. Teistel polekski sellest kasu, sest armastada nii nagu Jeesus suudavad vaid need, kelle südames on Püha Vaim.
Kirjanik ja filosoof C. S. Lewis on öelnud, et igas armastuse vormis, kui moonutatud ta ka poleks, võib siiski kohata midagi jumalikku. Ka kõverpeegel peegeldab kuidagimoodi. Kuid seal, kus Jumala lapsed üksteist armastavad, peaks armastus olema jõudnud täiuseni. Seal peaks olema näha Jumalat ja Tema au selgelt, sest peeglid on puhtad.
Sellest tunnevad kõik inimesed ära, et me oleme tõelise Jumala jüngrid. Et Jumal elab meie juures. Ebatäiuslik varem kogetud armastus aitab sellest aru saada ja seda igatseda, sest täiesti tundmatut ei saa keegi mõista.