Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 14:1-7
Jeesus julgustab jüngreid1Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!
2Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?
3Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.
4Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed."
5Toomas ütles talle: "Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?"
6Jeesus ütles talle: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.
7Kui te oleksite tundnud mind, siis te tunneksite ka mu Isa. Nüüd te tunnete teda ja olete teda näinud."
Paljud suhtuvad sellesse nii, et Jeesus on värav, mille kaudu Jumala riiki sisse saab. Tema surma kaudu saame meie õigeks mõistetud. Jah, see on küll nii, aga see pole veel kõik. Kõndides hämaras metsas, peame hoolikalt silmad lahti hoidma, et mitte õiget rada ära kaotada. Täpselt samamoodi on see ka usuelus. Pidades südamest Jeesust kalliks, märkame hõlpsasti oma vigu ja eksimusi, mida päeva jooksul teeme, sest Jeesus on ka TÕDE (s 6). Nii saame ennast kohe korrigeerida ja õigel teel taevariigi poole edasi minna. Lastes aga Jumala silmist, võime sellisesse sohu sattuda, et kõrvalise abita enam välja ei saagi.
Kristus on meile ka ELU. Ta on lubanud tulla elama meie südamesse. Meil on juba siin, maa peal, Tema kaudu uus, puhas elu. Meile, kristlastele, tundub see kõik ehk loomulik, kuid ringi vaadates näeme paljusid, kes tunnistavad küll Isa, aga Pojast ei taha kuuldagi. Selles salmis selgub nende inimeste traagika: salates Kristuse, jäävad nad ka Jumalast ilma.
Juutidel oli aastatuhandeid käsuõpetus, kuid Vana Testament viib välja Uue Testamendi juurde. Uues Testamendis pärandatakse kõik Pojale ja Tema surma kaudu kõigile Tema järgijatele.
Selle kommentaari autor: Katrin Soosõrv