Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 20:11- 18
Jeesus ilmub Maarja Magdaleenale11Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda
12ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,
13ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas neile: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud."
14Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.
15Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära."
16Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: "Rabbuuni", see tähendab "Õpetaja".
17Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde."
18Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle."
See, et ta ülestõusnud Issandat peab aednikuks, näitab, et Maarjal ei olnud vähimatki eelootust ega mõtetki ülestõusmise suunas. Ülestõusmine tuli talle täieliku ja imelise üllatusena. Alles sel hetkel kui Jeesus teda nimepidi kutsus, tundis Maarja ta ära.
Maarja saab erilise privileegi osaliseks. Jeesus ise läkitab ta jüngrite juurde ütlema, et on näinud ülestõusnud Jeesust. Neil päevil ei peetud naise antud tunnistust vastuvõetavaks. Võib-olla just seepärast jutustab evangelist Johannes Peetruse ja enese külaskäigust tühja haua juurde enne – kui Maarja oma uudisega jõuab jüngrite juurde. Nii ühtivad mõlemad tunnistused kinnitades teineteist – sest ainult Maarja tunnistus oleks kergesti võidud kõrvale panna.
Samamoodi kui Jeesuse sündimise ajal – valib Jumal ka siin maailma vapustavate sõnumite edasiandjaiks need, keda tavaelus üldse sõnumitooja vääriliseks ei arvatud. Jumalat ei piira meie sotsiaalsed raamid.
Maarja saab väga erilise manitsuse osaliseks. Instinktiivselt end Jeesuse jalge ette heites ning soovides temast kinni haarata, kuuleb ta: see pole enam lubatud! „Ära puuduta mind!“ ütleb Jeesus.
Enam ei saa ta rippuda selle ülestõusmise eelse Jeesuse küljes, keda tundis endistest aegadest. Jeesus pole Maarja isiklik „terapeut“, tagades vaid tema heaolutunde. Jeesusel on vaja täita ülesanne, kohata teisi inimesi. Tema ülestõusmine on vaid eelmäng taevaminekule ning Püha Vaimu maa peale läkitamisele.
Niikaua kui ta siin maa peal on kinni hoitud, ei saa järgmine auline ning kõiki puudutav ajajärk tema missioonist- Püha Vaimu ajastu - alata.