Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 6
Prohveti kutsumine1Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.
2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.
3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!"
4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga. 5Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat."
6Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.
7Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud."
8Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: "Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?" Ja ma ütlesin: "Vaata, siin ma olen, läkita mind!"
9Ja tema ütles: "Mine ja ütle sellele rahvale:
Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa!
10Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!"
11Aga mina küsisin: "Kui kauaks, Issand?" Ja tema vastas:
"Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks
12ja Issand on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad.
13Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest langedes jääb järele känd. Aga ta känd on püha seeme."
Jesajaga juhtus siin kaks tähelepanuväärset asja: ta nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku, ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama (s 1).
Aga Jesaja vastas Jumalale …
Ta vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud (s 1). Jumal ei olnud väsinud. Ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist. Kas sa tead, et Jumal valitseb praegu?
Ta vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja (s 5). Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.
Ta vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja saatis ta. See on kutse – koht, kus sinu sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. Kui Jumal ütleb “Mine!”, siis on su ees tõsiseim ülesanne su elus (s 9-13). Kuid Jeesus avastas, et selleks, et elada, pead surema.
Selle kommentaari autor: Mark ja Ro Willoughby