Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Js 19:18-25

Laupäev, 13. Mai 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 19:18-25

Ennustus Egiptuse kohta
18Sel päeval on Egiptusemaal viis linna, kes räägivad kaanani keelt ja annavad vande vägede Issandale; ühte hüütakse Päikeselinnaks.
19Sel päeval on Issanda altar keset Egiptusemaad ja selle piiri ääres on Issanda sammas,
20märgiks ja tunnistuseks vägede Issandale Egiptusemaal. Kui nad rõhujate pärast kisendavad Issanda poole, siis läkitab tema neile päästja, kes nende eest võitleb ja nad vabastab.
21Ja Issand ilmutab ennast egiptlastele ja egiptlased õpivad sel päeval Issandat tundma ja teenivad teda tapa- ja roaohvritega, ja nad annavad Issandale tõotusi ning viivad need täide.
22Ja Issand lööb egiptlasi, lööb ja ravib; nad pöörduvad siis Issanda poole ja tema kuuleb nende palveid ning teeb nad terveks.
23Sel päeval on maantee Egiptusest Assurisse: assüürlased tulevad Egiptusesse ja egiptlased Assurisse, ja egiptlased peavad jumalateenistust koos assüürlastega.
24Sel päeval on Iisrael kolmandana Egiptuse ja Assuri kõrval, õnnistus on keset maad,
25mida vägede Issand õnnistab, öeldes: "Õnnistatud olgu Egiptus, mu rahvas, Assur, mu kätetöö, ja Iisrael, mu pärisosa!"

Prohvet Jesaja nimi tähendab eesti keelde tõlkides “Jumal on pääste”.

Me loeme Vanas Testamendis nelja suureks ja kaheksat väikeseks nimetatud prohveti raamatut. Mõnede prohvetite sõnum piirdub hoiatamise, saabuvate hädade ettekuulutamise, Jumala karistuse vältimatu saabumisega. Jesaja kuulub teistsuguste prohvetite hulka. Tema enese nimigi on ju “Jumal on pääste”. Tema poolt kuulutatav Jumal on karistuse kaudu päästev Jumal. Tema poolt kuulutatava Jumala tahe on päästa.
Tänane tekst kõneleb Egiptuse ja Assuri päästmisest ja lunastamisest. On tähelepanuväärne, et nii kesksel kohal on Egiptus Juuda ja Iisraeli kõrval. Mitmete teiste võimsate riikide ja rahvaste, Paabeli ehk Babüloonia, vilistite, ammonlaste ja mitmete teiste puhul kõneldakse sellest, kuidas nad saavad toimima vitsana Iisraeli vastu ja kuidas nad ise vitsa alla langevad. Egiptuse puhul on pool peatükki ehk tänane tekst pühendatud Egiptuse pöördumisele. Millest taoline ühe rahva rõhutamine? Kindlad vastused puuduvad. Võibolla on selleks see, et Egiptus ja Iisrael on algusest alates läbi Egiptuse orjapõlve, vaaraode isepäisuse ja Punase Mere sündmuste kaudu seotud. Aga võibolla on Egiptus näide selle kohta, kuidas Jumal erinevatesse rahvastesse ajaloo kulgemises suhtub. Ajaloost teame, et midagi taolist, mida Jesaja ette kuulutas, ei toimunud. Egiptlased ei pöördunud Jumala poole, keset Egiptust ei rajatud altarit tapa- ja roaohvritega Issandale. Mida peaksime sellest arvama? Et Jesaja mõistis Jumala poolt edasi antud ilmutust vildakalt? Või et Jumala plaan Egiptuse suhtes jooksis lihtsalt liiva?
Selle mõistmiseks on ka kolmas võimalus, millele ma eilse teksti puhul lühidalt viitasin. Jumala juhtimine rahvaste ja riikide ajaloos seisneb neile võimaluste pakkumises. See tähendab seda, et iga riik ja rahvas oma ajaloos omab mitmeid erinevaid võimalusi, milliseid Jumal talle pakub. Mitte nõnda nagu prohvet Jesaja oma aja arusaamadele vastavalt Jumalat kord karistava kord haavu siduva isana mõistis, vaid Jumalana, kes oma näo järele loodutele läbi ajaloo otsustamisõigust lubab. Lubab otsida, lubab eksida, lubab uuesti alustada. Jesaja ennustust Egiptuse kohta võib sellest vaatepunktist näha kui pakutud võimalust koos sellega kaasnevate tõotustega. See pakkumine lükati tookord tagasi. Tänasel päeval on Egiptus enam turistide magnet kui kaasarääkija maailma asjade üle otsustamisel. Samas näeme tillukest Iisraeli, mille kaal maailma elus on tuhandeid kordi suurem, kui tema territoorium seda eeldaks. Valikud ja nende tagajärjed. Kokkuvõtvalt võiksime ehk öelda, et igal jumaliku lunastusloo ajatelje hetkel seisavad lunastuse, halastuse ja äravalituks osutunu uksed igale riigile ja rahvale avatuina. Võimalus neist ustest kas siseneda või neist isepäiselt mööda rühkida jääb maailma ajastu lõpuni avatuks.

Aga Jumala poolne suhtumine jääb endiselt kõikidele rahvastele samasuguseks.

Selle kommentaari autor: Tiit Sepp