Ta annab Jesajale ühe korralduse, mida ei ole kerge täita: “Käi alasti …” Ma arvan, et isegi tolleaegses kultuurikontekstis oli see midagi väga äärmuslikku, väga kummalist. Ma arvan, et ka tänasel päeval, kui me tuleme selle konteksti juurde, kus meie oleme, siis Jumala sõnumi edasikandjatena me peame olema valmis selleks, et maailm meie ümber vaatab meie peale ja näeb, et me oleme teistsugused, võibolla isegi liiga teistsugused. Tänapäeva maailmas ei ole probleem tihti mitte selles, et kristlik kirik ei oleks oma sõnumit kuidagi väga selgelt esitamas, vaid see sõnum on nii sarnane teiste sõnumitega, et inimesed ei pööragi sellele tähelepanu. Ta on üks osa kõigest sellest, mis on meie ümber, sellest kultuurist, sellest meie igapäevaelust. Nii nagu inimesed lähevad poodi, et osta süüa, osta riiet, osta seda, mida nad vajavad, minnakse tihti ka Jumala kodadesse, kirikutesse, midagi vaimulikult saama, ja ma arvan, et selles kontekstis tänane ajalooliste sündmuste rigarägastik, mis meie ette pannakse, näitab seda, et Jumal seisab igas olukorras ja Ta kõnetab rahvaid selle kaudu, et Tal on oma sulased, on inimesed, kes antud kontekstis ei lähe kaasa üldise vooluga, ei lähe kaasa selliste nn käibetõdedega, vaid kes astuvad julgelt sellele vastu. Tõsi, Jumal tänapäeval ei kutsu meid vast üles selliseks radikaalseks väliseks sõnumi edastamiseks nagu Jesajat, aga ometi meie sõnum peab olema selge, arusaadav, mõistetav sellele maailmale ja sellepärast ka tänasel päeval soovin ma sinule ja iseendale seda, et meie oleksime need, kes me selles päevas, liikudes nende inimeste keskel, kus me oleme, oleksime Jumalast läkitatud, Jumalast saadetud, Jumala imelised saadikud ja teeksime seda, mida Jumal meilt ootab.