Loe läbi alltoodud kirjakoht: Joona 4
Joona meelepaha ja Issanda arm1Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.
2Ja ta palus Issandat ning ütles: "Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.
3Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!"
4Aga Issand küsis: "Kas sul on õigus vihastada?"5Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.
6Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.
7Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.
8Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: "Mul on parem surra kui elada!"9Aga Jumal küsis Joonalt: "Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu pärast?" Tema vastas: "Küllap mul on õigus vihastada surmani."
10Siis ütles Issand: "Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,
11aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!"
Joona kuulutas Jumalalt saadud sõnumit rääkides, et Niinive hävitatakse (3:4). Ta pahandas meeletult, kui Jumal ei täitnud halastusest oma ähvardust. Ehk mõtles ta, et paistis Jumala halastuse tõttu rumalana, tema prohveteering valena? Või ärritus ta nähes inimsi, kes seda ei "vääri", nautimas Jumala armu? Ta oleks pigem surnud, kui loobunud tundest, et temal on Jumalaga eriline suhe (s3).
Joonal oli vaja mõista kahte asja. Esiteks, prohveti ülesanne ei ole tulevikku ennustada, vaid viia kohale Jumalalt saadud sõnum. Kui Jumal annab meile teatud kirjakoha või sõnumi kellegagi jagamiseks, ei tohi me lasta ebaõnnestumise hirmul ennast takistada.
Teiseks, Jumala halastus ja armastus hõlmavad kõiki inimesi igal pool (s2). Tal ei ole lemmikuid ning me kõik oleme võrdselt mitte väärt ta halastust. Nii ei ole kellelgi õigust olla "vihane" Jumala armu peale (s4). Sellest räägib ka omapärane kiikajonipuu lugu. Joona peab nägema, et ta tegeleb isekate muredega - puu ja vari, mida see talle pakub. Ta saab kiikajonipuu hävimise pärast väga vihaseks, kuid ei luba endal tunda Jumala kaastunnet Niinives elava haavatava rahva suhtes (s 10, 11).
Selle kommentaari autor: Emlyn Williams