Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 6: 10 -25
Mooses meenutab Issanda käsku1Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -
2üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed.
3Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida,
4pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.
5Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes:6"Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.
7Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.
8Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!Peameeste ja kohtumõistjate ametisse seadmine9Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: "Ei jaksa mina üksi teid kanda.
10Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.
11Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!
12Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?
13Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks."
14Ja te vastasite mulle ning ütlesite: "See on hea, mida sa oled käskinud teha!"
15Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.
16Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.
17Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!
18Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.Maakuulajate läkitamine19Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.
20Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab.
Aeg-ajalt võiksime mõtelda Jumala meeldetuletusele “siis hoia, et sa ei unusta Issandat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!” (s12). On ju tõelise armastuse tunnuseks ustavus ning hoolimine – need eristavad armastuse põgusast kiindumusest või sisutühjast romantikast. Tõeline armastus ootab ja tõeline armastus kestab. Tõeline armastus ei huvitu esmajoones kohe praegu kõige kättesaamisest vaid elukestva kvaliteetsuhte rajamisest. Ja kui seda kiusatakse ka muude meelitustega, pöördub ta neis ära meeles pidades armsamale antud pühendumistõotust.
Eriti siis kui kõik läheb hästi ning võime nautida kõrgekvaliteedilist elu tekib inimesel kõige suurem kiustaus unustada Issand ning tema teod meie elus. Aga on mitmedi asju, mida siiski peaksime meeles pidama ( vt s 21-25): kord olime orjad ( vrdl Jh 8:34); Jumal päästis meid imelise päästeteo läbi ( 1 Peetr 1: 3,4); meil on vaja täita tema tahet, et võiksime tõeliselt rõõmu tunda kõigest, mida ta on andnud.
Selle kommentaari autor: Andrew Clark