Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 59
Appihüüd vägivaldsete vastu1Laulujuhatajale: viisil "Ära hävita!"; Taaveti mõistulaul ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
2Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
3Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
4Sest vaata, nad varitsevad mu hinge. Võimsad kipuvad mu kallale. Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!
5Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad. Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6Ja sina, Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
7Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.
8Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: "Kes seda kuuleb?"
9Aga sina, Issand, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid.
10Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik.
11Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
12Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!
14Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.
15Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!
16Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
17Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
18Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!
Kas antud juhul on tegu vaenlastega, kes teda isiklikult ründavad, nagu võib järeldada sissejuhatusest ja esimestest salmidest? Või on tegu välisvaenlasega, kes on järjekordselt maale tunginud? Viimast võimalust toetavad salmid 6 ja 12. Ent vahest polegi kõige olulisem, kes see vaenlane oli. Tähtis on see, et Taavet raskel momendil teab, kelle peale loota.
“Kaitse mind” (s 2) – see tähendab: tõsta mind kõrgemale, nii, et nad minuni ei ulatu. Seda võib võrrelda situatsiooniga, kus lapsevanem tõstab oma lapsukese õlale, et kaitsta teda näiteks kurja koera eest. Selliselt palub Taavet abi oma Jumala käest. Tema abipalve kasvab lõpuks kindlaks veendumuseks ja tänuks, nii et ta võib julgelt öelda: Sa oled mu kindel varjupaik ja Sulle ma laulan kiitust (s 18).
Taavet palub, et Jumal mõistaks kohut tema vaenlaste üle. Ta palub, et Jumal laseks nende peale tulla selle, mida nad ise on külvanud (s 13). “Millise mõõduga inimene annab, selle mõõduga antakse ka talle,” ütles Jeesus (vt Mt 7:2). Iga inimene väärib oma palka, kõik ülbus ja uhkus saab ühel päeval alandatud ja iga inimene, kes on elanud alandlikult Jumala ees, saab ülendatud. Kohtumõistmine on antud Jumala kätte.
Selle kommentaari autor: Joel Aulis