Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 12:1-19
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt1Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.
2Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.
3Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.
4Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.
5Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.6Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.
7Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: "Tõuse kiiresti!" Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.
8Ingel aga ütles talle: "Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!" Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: "Pane oma kuub selga ja tule minu järele."
9Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.
10Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.
11Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: "Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab."
12Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.
13Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.
14Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.
15Nemad ütlesid talle: "Sa jampsid!" Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: "See on tema ingel."
16Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.
17Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: "Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.18Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.
19Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.
Apostlite tegude raamatus pole tagakiusu võimalus kunagi kaugel. Iga edenemine kohtab kindlat vastupanu. Religioossed ja ilmalikud võimud püüavad maha suruda igasuguse kristliku usu edasiliikumise, tegutsedes nii koos kui eraldiseisvalt (s11). Ja siiski on selge nii siin kui mujal Apostlite tegudes, et Jeesuse jätkuvat tööd ei saa peatada. Peetruse üleloomulik vabanemine näitab, et ükski inimlik võim ei suuda teha tammi evangeeliumi voolule. See on hädasti vajaminev kindlust-ehitav sõna inimestele ühiskondades, kus teaduslik ratsionalism ja postmodernsed tõe ideed tunduvad evangeeliumit aheldavat. Need, kes seisavad vastamisi tegeliku vangistusega, vajavad sama sõna: Jumala üldkehtiv plaan läheb täide. Sel ajal kui Heroodes kasutab oma karme mõõga, ahelate ja kõrgeima valvega vangistuse meetodeid, tugineb kogudus palvele. Arvestades nende seisukorda, oli neil veel paar võimalust. Paulus õpetab meile meie õigust kasutada vastavat kohtuprotsessi (s2) , kuid mitte kunagi palve hinnaga. Me ei tea alati ,mida paluda (Rm 8:26), või palume nende jüngrite sarnaselt vähese vastuse lootusega. Kuid igasugune palve näitab mingisugust usu taset. Peetrus peab end näpistama ja ka kogudus üllatub, kui nad avastavad Jumala, kes oma helduses annab rohkem, kui nad suutsid eales arvata.
Sellegipoolest on kogudusel tee peal ka kaotusi. Jakoobuse jõhker surm (s2) on kurja vastuseisu märk. Kusjusele on selles maailmas antud märkimisväärne vabadus (Ilm 13:5-8). See on müstiline ja hirmutav, kuid armulikult mitte oma võimus piirmatu. Isegi kõige diktaatorlikumad ja kõikjale-tungivad türannid on sunnitud avastama, et tegelikult ei hoia nemad võimu ohje enda käes.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate