Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õpetussõnad 6:1-19
Hoiatus laiskuse ja valelikkuse eest1Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,
2kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
4Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
5Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
6Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
7Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
8valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
9Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
10Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
11siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
12Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
13pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
15Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Mõnes mõttes ei ole selles peatükis toodud juhised sotsiaalse kooskõla ja eduka elu saavutamiseks uued ei Piibis ega ka muistses Iisraeli kogukonnas. Need esindavad pigem üldist inimlikku tarkust , peegeldades paljude kultuuride kogemust. Sõbra või naabri võla eest isikliku tagatise andmine saboteerib suhet vältimatult (s1-5). Laiskus ja tööpõlgus toovad vaesuse ja hävingu ( s6-11), samas kui ebaausus ja petmine hävitavad neile vaba voli andjad (s12-15). Kes ei oleks nõus selliste väidetega? Kuid selle tarkuse teeb eriliseks asjaolu, et see ei ole lihtsalt inimliku jälgimise tulemus. Veelgi enam, õpetussõnad toovad välja Jumala vaate nendele asjadele (s16-19). Asjadest, mida “Jumla vihkab” on esimesed viis silmad, keel, käed, süda ja jalad, mis kavandavad ja teostavad kurja, samas kui viimased kaks kujutavad meile tervet inimest, kes on kurjuse tegudele üle antud. Aga miks just täpselt need teod ja plaanid? Mitte ainult selle pärast, et need hävitavad Jumala loodud olendid ja loodu, vaid täpsemalt, sest see ei ole viis, kuidas Jumal tegutseb.Piibli tarkuse alus ei ole siis üksnes inimlik kogemus vaid inimlik kogemus, mis on tõmmatud Jumala lähedusse ja vormitud õiglase, püha ja ustava Jumala reaalsuse poolt. Veidi rõõmsamalt öeldes, Jumala kutse meile – Jumala tarkus - on “olla püha, sest Mina olen püha” (nt 3.Mo 11:45, 1.Pe 1:16), või Jeesuse veelgi täpsemates sõnades, “olge täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik (Mat 5:48)”. Nagu iga hea vanem, tahab Jumal meis kasvatada perekonna sarnasust. Tuues oma kogemused Jumala ligiollu ja kinnitades oma teod Jumala tõelisusega, oleme tuntud mitte lihtsalt inimlikult tarkade vaid meie taevase Isa lastena.
Selle kommentaari autor: Michael Knowles