Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 1: 9-20
Nägemus Inimese Pojast9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
11mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse."12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.
Me võime tahta Johannese kombel langeda ülestõusnud Kristuse jalge ette ja ülistada Tema ilu ning majesteetlikkust, kuid me ei tohiks unustada, et Johannes nägi esmalt mitte Kristust vaid seitset lambijalga, mis sümboliseerivad kirikut ja selle missiooni maa peal. Oleme kutsutud “paistma kui tähed” pimedas maailmas (Fil 1:15; Tn 12:3) ning meie ülistus on mõeldud selleks, et uuesti sütitada meie armastuse tuld. Mõte sellest, et jumalarahvas annab maailmale valgust, on vana. Iisrael oli kutsutud jagama rahvastele valgust (Jes 42:6). Jeesus kinnitas selle missiooni, kui Ta kutsus uuendatud Iisraeli olemisse(Mt 5:14). Loomulikult ei saa me seda teha lahus Kristusest. Õnneks ei ole Ta aga kaugel. Kuigi tavaliselt nähtamatu, kõnnib Ta koguduste keskel ja hoiab neid oma kätes ( tähed on maiste lambijalgade vasted taevas ning mõlemad sümboliseerivad kogudust oma kutsumuses valgust anda). Figuur , keda Johannes näeb, on preestri riietes ja üks preestri kohustustest oli pühamu lampe vormis hoida, kärpida. Kristus teeb seda oma Sõna läbi, mis väljub kui mõõk Tema suust ning mida näeme tegutsemas järgnevate kirjade kaudu kogudustele.
Neil pimedail päevil, milleks Johannes kogudust valimstab, saab “säramine” olema kannatuse ja kannatliku vastupidavuse küsimus (s9). See võib kogudusele tunduda veider viis Temaga valitsemiseks, kuid mida muud peaksime ootama : see on viis,mil Jeesus tuli oma kuningriiki!
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell