Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 12:1-17
Nägemus naisest ja lohest1Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.
2Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.
3Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.
4Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.
5Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.
6Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.7Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.
8Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.
9Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.
10Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat:
"Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.
11Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.
12Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks." 13Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.
14Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.
15Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda.
16Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.
17Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.
Sümbolid viitavad tõele. Nad ei ole ise tõde. Sümbolid naisest, lohest, seitsmest peast ja kümnest sarvest, poisslapsest, kõrbest, 1260 päevast, sõjast taevas ja lohe alistamisest - kõigil neil on sügav tähendus.
Kuidas Väike-Aasia kannatavad pühakud on neist piltidest aru saanud? Neile oli naine kogudus - usukogukond, taevane Jeruusalemm, meie ema.Lohe on vaenlane, kuri jõud. Pead ja sarved on ilmaliku võimu esindajad, kes on lohe viha ja võitluse volitaja naise ja tema järeltulijate vastu. Poisslaps on Kristus, “kõigi rahvaste valitseja” (12:5).Sõda taevas on igavene võitlus Jumala ja saatana vahel. Vanas Testamendis on kõrb varjupaik tagakiusatuile, läbikatsumise ja arengu koht. 1260 päeva on sagedane sümbol ajaperioodi kohta, mille jooksul saatanal lubatakse vabalt valitseda.
Kogudusele, mida taga kiusatakse ja ahvatletakse muutuma muu maailma sarnaseks, on sõnum rahustav ja väljakutset esitav: “puhka ja seisa vastu”. Metsaline (kaasaegne sotsiaal-poliitiline kord) kiusab järelejätmatult taga usukogukonda ja sunnib seda muutuma maailmale sarnaseks. Siiski, kuri on võidetud. Usukogukond on selle ületanud “Talle vere kaudu ja nende tunnistuse kaudu; kes ei armastanud oma elu nii palju, et hoiduda surmast” (s 11). Halleluuja! Jumal on meie suur Kaitsja täna. Me saame “puhata ja vastu seista”.
Selle kommentaari autor: Morris Stuart