Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 13:1-18
Nägemus kahest metsalisest1Ma nägin merest üles tulevat metsalist, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ning ta sarvede peal kümme peaehet, ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed.
2Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla.
3Üks ta peadest oli nagu surmavalt haavatud, ent tema surmahaav paranes.Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel,
4ning nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud meelevalla, ning nad kummardasid metsalist ja ütlesid: "Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?"5Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.
6Ja ta avas oma suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja tema telki - neid, kes viibivad taevas.
7Talle anti voli pidada sõda pühadega ja neid võita, ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle.
8Teda hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad, kelle nime ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.
9Kui kellelgi on kõrv, siis ta kuulgu!
10Kui keegi peab vangipõlve minema, siis vangipõlve ta läheb. Kui keegi peab tapetama mõõgaga, siis mõõgaga ta tapetakse.
Siin olgu pühadel kannatlikkust ja usku!11Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe.
12Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.
13Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees,
14ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu.15Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju.
16Ja ta tegi, et kõik - pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad - võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette,
17ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.
18Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.
Johannese ja tema lugejate jaoks on metsaline Rooma impeerium. Metsaline esindab ilmalikku võimu, mis lohe (kurjuse) abil inimeste üle valitseb. Kuid metsaline sünnib ka uuesti igal ajastul ja igas kohas. Kui mõni niisugune võimusüsteem saab surmava haava, siis ilmutab metsaline ennast lihtsalt järgmises. Paulus nägi riigis üldise heaolu saavutamise vahendit, mitte kuritahtlikku jumalust: “Ülemus on Jumala teenija, et kõigil oleks parem.”Kuid tollel ajastul oli riik midagi vastupidist – valitses türannia ja pettus. Loeme, et lohe andis metsalisele suure väe, trooni ja meelevalla (s 2). Kuid me teame, et see on suur pettus, sest lohe on alistatud (12:9). Ta ei saa anda kellelegi väge ega meelevalda. Johannes ja tema lugejad teavad seda – Johannes suhtub metsalise väesse irooniliselt. Ta kirjeldab nende tragöödiat, kes metsalist usuvad. Kes kummardavad teda ja küsivad “Kes on metsalise sarnane? Kes suudab temaga sõdida?” (s 4)
Nelikümmend kaks kuud (s 5) on sama tähendusega kui 1260 päeva (vt eilset kommentaari) - niikaua, kui on kogudus, on ka metsaline. Rõhumine, tagakius, pettus ja türannia saadavad alati tunnistavat kogudust, ning me oleme kutsutud sellele kannatlikult vastu seisma ja olema ustavad (s 10). Kurjale kurjaga tasumine ainult suurendab türanniat ja pettust. Et metsalist surmavalt haavata, tuleb järgneda Kristusele ristil.