Siin on tõelises hädaolukorras Jumala poole pöördumine. Kirjeldatakse intensiivset ohutunnet, kui ollakse inimeste meelevallas, kellel pole mingit asja Jumalaga ega Tema seadustega. Kui Jumalat ühiskonnas eiratakse, on tihti vähe respekti ka teiste inimeste suhtes, valitseb brutaalsus ja vägivald. Taavet ei tea ohu täielikku ulatust, sest need on muulased, kellega ta võitleb. Kuid ta kardab neid, sest nende motiivid on kurjad. Ta teab, et on ainult üks koht, kus on turvalisus ja kaitse, ja see on Jumal, kes on tähelepanuta jäetud nende poolt, kes põhjustavad kõiki probleeme.
Sellist ohtu nende poolt, kes halvustavad Jumalat, tajuvad paljud usklikud ka täna. Taaveti kogemus on sarnane sellega, mida paljud inimesed tunnevad, kui nad on kaitseta ja kardavad rünnakuid võõraste poolt. On neid, kes kes on kiusu ohvrid, eriti lapsed koolis või inimesed töökohtades. On neid, keda ähvardatakse. Paljud haavatavad inimesed kogevad laimu või siltide kleepimist ja siin Taavet räägib nende kõigi eest. Viis, kuidas ta tegeleb probleemiga, võib olla suureks julgustuseks. Ta ei teeskle, et probleemi ei ole või et ta ei ole mõjutatud kõige selle poolt. Ta toob nii oma raevutunde kui ka hirmu turvalisuse pärast Jumala ette ja heidab ennast Jumala kaitse alla. See on õige reakstioon, sest see annab olukorra üle selle kätte, kes on võimeline teda kaitsma, ja ta kogeb Jumala poolt kaitset.