Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1 Saamueli 17:55-18:16
Taavet ja Koljat55Kui Saul nägi Taavetit vilisti vastu välja minevat, küsis ta väepealik Abnerilt: "Kelle poeg see noor mees on, Abner?" Ja Abner vastas: "Nii tõesti kui sa elad, kuningas, ma ei tea."
56Siis ütles kuningas: "Sa küsi, kelle poeg see noor mees on!"
57Ja kui Taavet vilistit maha löömast tagasi tuli, siis võttis Abner tema ja viis Sauli ette; ja vilisti pea oli tal käes.
58Ja Saul küsis temalt: "Kelle poeg sa oled, noor mees?" Ja Taavet vastas: "Ma olen su sulase, petlemlase Iisai poeg."Joonatani ja Taaveti sõprus1Ja kui Taavet oli kõneluse Sauliga lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.
2Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juurde ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.
3Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.
4Ja Joonatan võttis ära oma ülekuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided koos oma mõõga, ammu ja vööga.
5Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.Saul hakkab Taavetit taga kiusama6Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.
7Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid:
"Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!"
8Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: "Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!"
9Ja sellest päevast alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama.
10Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.
11Ja Saul viskas piigi ning mõtles: "Ma naelutan Taaveti seina külge." Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.12Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.
13Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda läks Taavet välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.
14Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga.
15Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.
16Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.
“Teie Majesteet, kuningas Saul, ma olen suure huviga jälginud Teie valitsusajal toimuvaid sündmusi ning olem olnud mõningases ühenduses heade härrasmeestega, kes Teid ümbritsevad, kuid nüüd olen lõpuks kokku kogunud julguse rääkida iseenda eest. Ning nagu üks prints teisele, leian, et pean end väljendama selgesõnaliselt. Võttes Taaveti oma paleesse ja austades teda erineval moel, seate ise endale ebaõiglase võrdluse lõksu, mis võib Teile tuua vaid valu. Härra, ka mina tean, mida tähendab olla armukade ja märatseda kui hullumeelne, kuid kui ma vaatan Teid, siis ma mõtlen– “milline üllas hing siin ilma peal!” Kui suudate vastu võtta veidi nõuannet, siis soovitaksin Teil – austuses Teie armukadeduse vastu – seda mõista, kuid mitte sõnadesse panna, sest “süütunne on tulvil teesklematut kadedust, mis kartes ennast ilmutada, paisub üle ääre.” Kui Te ei võta vastu minu sõnu, küsige endalt, mida ütleks Teie poeg. Või kunagine preester. Nad soovitaksid Teil, ma olen kindel, otsida Rahuvürsti, kes võib anda Teile mõistmise selle kohta, mida Te tõeliselt väärt olete. Nii ma ütlen Teile: “Ärge vaevake oma pead sellega rohkem!” Rahu Teile, Hamlet.
Selle kommentaari autor: Claire Page