Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1 Saamueli 18:17-30
Saul hakkab Taavetit taga kiusama17Siis ütles Saul Taavetile: "Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Issanda võitlusi!" Sest Saul mõtles: "Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistite käsi!"
18Aga Taavet vastas Saulile: "Mis olen mina ja mis on mu elu, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?"
19Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.20Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi temale meelepärane.
21Saul mõtles: "Ma annan Miikali temale, et too saaks talle püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistite käsi." Ja Saul ütles Taavetile: "Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks."
22Ja Saul käskis oma sulast: "Rääkige Taavetiga salaja ja öelge: Vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!"
23Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: "On siis teie meelest lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees."
24Ja Saulile jutustasid tema sulased, öeldes: "Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu."
25Siis ütles Saul: "Öelge Taavetile nõnda: Kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistite eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele." Aga Saul arvestas, et Taavet langeb vilistite käe läbi.
26Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti meelest õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,
27võttis Taavet kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistitest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.
28Saul nägi ja mõistis, et Issand oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas Taavetit.
29Aga Saul kartis Taavetit üha enam; ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.
30Aga vilistite vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.
“Hamlet, Teie nõuanne võiks olla väärt kuulda võtta, kui mulle tunduks, et Te mõistate mu olukorda. Kuid sarnaselt neile teistele, kelle arvates olen ma traagiline kangelane või midagi veel kehvemat, loete Te mulle armutult epistlit, mis ajab mu hulluks. Kes ma olen? Taaveti küsimus oli retooriline, pelgalt viisakus. Minu jaoks on see aga vaev, põhjustades mulle piina, mida ükski laul ei või leevendada. Ma olen Jumalaga laulatatud rahva pea, sõjaväe juht, isa ja kuningas. Ma peaksin tundma uhkust. Kuid kui edukas olen ma olnud? Kunagi seisin ma peajagu kõrgemal oma alamatest, nüüd osutun ma olevat kõigest karjapoisi jooksupoiss. Üks mu lohutus on, et kui Taavet jätkab Jumala au kaitsmist sarnase surmatrotsiva innukusega, põleb ta minu asemel läbi. Jah, enamuse ajast ma tean, kes ma olen. Ma lihtsalt ei saa öelda, et see mulle meeldiks. Aga ma pean olema kindel, et teised mind hindavad. Ja Teie, mu sõber, ei ole inimene, kui Te ei tunne sedasama. Teie hindate mu kuulsust distantsilt. Võib-olla leiate Te – kui Te seda endale tunnistate –, et mõnedki mu nõrkused on ka Teie omad. Rääkige mulle, kuidas mäletavad inimesed Teid?
Kuningas Saul”
Selle kommentaari autor: Claire Page