Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 7:25-36
Rahvas on nõutu Jeesuse suhtes25Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: "Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?
26Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?
27Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on."
28Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: "Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.
29Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud."30Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
31Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: "Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?"
32Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.
33Siis ütles Jeesus: "Ma olen teie seas veel ainult pisut aega ning siis ma lähen selle juurde, kes minu on saatnud.
34Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla."
35Siis juudid ütlesid üksteisele: "Kuhu ta kavatseb minna, nii et me teda ei leia? Ega ta ometi lähe nende juurde, kes elavad kreeklaste seas, ja hakka õpetama kreeklasi?
36Mida tähendab see sõna, mis ta ütles: Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla?"
Maailmas, mis on täis vasturääkivusi, leiavad paljud end, nagu öeldakse, puu ja koore vahel olevat. Meie ees seisavad valikud, mis teevad meid nõutuks ja alternatiivid, mis on pigem “vähem halvaks” kui et “parimaks” lahenduseks. Jeesuse vastuste vägi ja võim oli variseride tiibu kõvasti kärpinud ja neid relvituks teinud, nendegi ees seisid nüüd rasked valikud. Nad võiksid Jeesuse kinni võtta vastuseks rahvahulga sütitavatele küsimustele (s. 26) või jätta ta huvitatud ja tähelepaneliku publiku ette oma erilist sõnumit jagama. Nad on alandatud ja vihased - tunne, mida süvendab veel seegi, kui nende katse Jeesust templisulaste abiga kinni võtta nurjub (s. 32, 45, 46)
Rahvas on - vaatamata selgele kirjasõna õpetusele, et Messias saab sündima Petlemmas (Miika 5:1) - vaevelnud väärarvamuse küüsis, et Ta lihtsalt ilmub. See populaarne traditsioon päädib segadusega selle kohta, kes Jeesus võiks olla ja kust ta tulnud oli. Nad arvasid end teadvat, kust ta geograafiliselt pärines ja üritasid seda teadmist kokku sobitada hämmastavate tegudega, mida nad olid näinud Teda tegemas. Preestrite ja rabide suureks meelehärmiks oli see, mida rahvas oli näinud Jeesust tegemas Kaanas, Betsatas ja Galilea järve ääres (Jh. 4:43-5:15; 6:1-15), paljudele vastuvaidlematuks tõestuseks Tema erilisusest. Nad olid näinud piisavalt, et ületada kahtlused ja uskuda, pannes oma lootuse Temale. Rahva esitatud retoorilisele küsimusele (s. 31) - mis oli selgesti suunatud variseridele, kes jahmatusega vaatavad nende ees avanevale olukorrale – oli usuliidritel võimatu vastata. Rahvas teadis, et vastus oli kindel “ei”!
Oma sagedases segaduses, kui üritame kokku sobitada oma usalduse puudust ja arusaamist usust kõikvõimsasse, armastavasse Jumalasse, võime küsida samuti kui siinne rahvahulk. Kuid sageli, nagu siiski, ei ole vastused mitte niivõrd rasked näha kuivõrd rasked aktsepteerida.
Selle kommentaari autor: Nick Harding