Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 7:1-27
Võrgutuse kurvad tagajärjed1Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele!
2Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!
3Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale!
4Ütle tarkusele: "Sa oled mu õde!" ja hüüa arukust sugulaseks,
5et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu.
6Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin
7ja nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas arutut noormeest:
8ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole,
9videvikus, kui päev jõudis õhtule, südaööl ja pimedas.
10Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega.
11Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus:
12mõnikord oli ta tänaval, mõnikord turgudel, ja ta varitses iga nurga juures.
13Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga:
14"Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused.
15Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin su.
16Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga.
17Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli.
18Tule, joobume kallistustest hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!
19Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale.
20Ta võttis rahakukru kaasa, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks."
Õpetussõnades on võrgutajat kujutatud julgete värvidega. Iseloomult on ta häbematu ja pealetükkiv (s 11-13). Mis puutub tema sotsiaalsetesse kohustustesse, siis ei näita ta austust oma perekonna suhtes, pettes oma abikaasa usaldust sel ajal, kui too on läinud pikale reisile (s 19-20). Usk ja religioon ei mõjuta tema elustiili. Olles viinud templisse ohvri ja maksnud kümnise, tunneb ta, et ta kohus on täidetud ja ta on vaba tegema seda, mida ta tahab (s 14-15).
Samamoodi kirjeldavad Heebrea prohvetid – erti Hoosea – sageli suhet Jumala ja Iisraeli vahel kui ebaõnnestunud abielu. Jumal on nagu ülikannatlik partner, kelle abikaasa on pidevalt ära jahtimas uusi ja huvitavamaid voodikaaslasi. See on võti võrgutusstseenist arusaamiseks. Autoril ei ole midagi seksuaalsuse kui sellise vastu. Ta muretseb pigem lepingust kinnipidamise üle: ustavus iseendale, oma abikaasale ja perele, kuid kõigepealt Jumalale. Ei indiviidide ega rahvaste puhul saa usku ega ustavust lahutada.
Ükski abielu pole loomulikult täiuslik, samuti ei saa keegi meist öelda, et ta on veatu jünger. Just seepärast kirjeldavad Õpetussõnad meie olukorda ilmekate sõnadega: et me eksime nii kergesti õigelt teelt kõrvale, on meile vaja meelde tuletada, et ebaustavuse tee on kiirtee põrgusse, mis viib alla surma kambritesse (s 27). Siiski rõhutab autor sama jõuliselt, et lähedane suhe tarkusega ja Jumala teedega hoiab meid eemale sellisest veast (s 4). Kaugel sellest, et olla ähvardav hukkamõist, on siin karm hoiatus, mis on esitatud õrna üleskutse näol, millele kuuletumise tasuks on elu.
Selle kommentaari autor: Michael Knowles