Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 8:1-21
Tarkuse väärtus ja olemus1Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?
2Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.
3Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:
4"Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!
5Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!
6Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!
7Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.
8Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.
9Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.
10Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!
11Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.
12Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu.
13Issanda kartus on kurja vihkamine. Ma vihkan kõrkust ja ülbust, halbu eluviise ja pöörast suud.
14Mul on nõu ja kordaminek, ma olen mõistus, mul on võimus.
15Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.
16Minu abiga valitsevad vürstid ja suursugused, kõik õiged kohtumõistjad.
17Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad minu.
18Minu juures on rikkus ja au, jääv varandus ja hüvang.
19Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu saak on parem kui valitud hõbe.
20Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,
Tarkus ilmub siin sõnumitooja või linnaheeroldi rollis (s 1-2).2 Ajastul, mil polnud veel ajalehti, arvuteid ega telekommunikatsiooni, seisab ta teelahkmel, kus kohtuvad rändurid, või linnaväravate ees, kus käib kauplemine ja mõistetakse õigust. Vastandina rumalale, kes ütleb, et “Jumalat ei ole”3, kutsub ta meid julgelt kõndima “õigluse rajal” (s 20) ja “Issanda kartuses” (s 13). Pühakirjas on kirjeldatud vähemalt neli viisi, kuidas Jumala tarkus teatavaks tehakse. Kõigepealt – Tarkus ise räägib: “Kuulge, sest ma räägin tõtt.” (s 6) Teiseks kuuleme tarkusi inimeste käest nagu Saalomon, kes vormivad oma sõnumi selle põhjal, mida nad on kuulund: “Kuulge, pojad, isa manitsust.” (4:1) Vägevamad kõigest muust on Jeesuse sõnad: “Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!”4 Lõpuks, ka meie edastame Saalomoni ja Jeesuse kombel tarkust, kui räägime ja käitume viisil, mis peegeldab Pühakirja. Vastavalt Jaakobusele on jumalik tarkus puhas ja rahuarmastav, armulik ja halastav, kandes vilja nii sõnades kui tegudes.5 Tarkus on teadmine sellest, milline on Jumal, püüd käituda ise samal viisil. Tähelepanuväärne on, et Jumal usaldab meile samasuguse rolli, nagu see on Tarkusel, Saalomonil või isegi Jeesusel, kui ühendame oma hääled nendega ja kuulutame Jumala teedest ja tarkusest kõigile, kellel on kõrvu kuulda.
1 Jk 1:5 2 vt ka 1:20-21 3 Ps 10:4,14:1,53:1 4 Mt 12:42 5 Jk 3:17 6 Mt 5:16
Selle kommentaari autor: Michael Knowles