Laupäev, 8. September 2007
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Nutulaulud 2
Jumala kohus on karm1Kuidas küll Issand oma vihas kattis pilvedega Siioni tütre! Ta heitis taevast maha Iisraeli ilu ega mõelnud oma jalgade järile oma vihapäeval.
2Issand hävitas armuta kõik Jaakobi eluasemed; oma vihas lõhkus ta maha Juuda tütre kindlused; ta tegi need maatasa, teotas kuningriigi ja selle vürstid.
3Oma tulises vihas raius ta maha kõik Iisraeli sarved. Ta tõmbas tagasi oma parema käe vaenlase ees ja süttis Jaakobis otsekui tuleleek, mis põletab ümbruse.
4Ta vinnastas oma ammu nagu vaenlane, seisis tõstetud parema käega nagu rõhuja ja tappis kõik silmarõõmu Siioni tütre telgis. Ta valas oma raevu välja kui tuld.
5Issand oli nagu vaenlane, ta hävitas Iisraeli; ta hävitas kõik tema paleed, purustas ta kindlused ja tõi Juuda tütrele hulgana kurvastust ja leina.
6Ta lammutas oma eluaseme otsekui aia, hävitas oma kogunemispaiga; Issand saatis Siionis unustusse pühad ja hingamispäevad, hülgas oma viha sajatuses kuningad ja preestrid.
7Issand tõukas ära oma altari, jättis maha oma pühamu, andis vaenlase kätte selle paleede müürid. Issanda kojast kostis kära otsekui pühade ajal.
8Issand otsustas hävitada Siioni tütre müürid; ta vedas mõõdunööri neist üle ega hoidnud oma kätt tagasi neid hävitamast; ta pani leinama kaitsevalli ja müüri, need varisesid üheskoos.
9Selle väravad vajusid maasse, ta hävitas ja murdis riivid. Selle kuningas ja vürstid on paganate seas, kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.
10Vaikides istuvad maas Siioni tütre vanemad: nad on riputanud enesele tuhka pähe, rõivastunud kotiriidesse. Oma pea on painutanud maani Jeruusalemma neitsid.
11Mu silmad on pisaraist kibedad, mu sisemus käärib, mu maks on valatud maha mu rahva tütre murdumise pärast. Sest linna turgudel on nõrkenud lapsed ja imikud.
12Nad küsivad emadelt: "Kus on leib ja vein?", kui nad nõrkevad nagu haavatud linna turgudel, kui nad heidavad hinge oma ema süles.
13Mida võiksin sulle tunnistada, millega sind võrrelda, Jeruusalemma tütar? Mida võiksin pidada sinu sarnaseks, et sind trööstida, neitsi, Siioni tütar? Sest su purustus on suur nagu meri, kes suudaks sind parandada!
14Su prohvetid on kuulutanud sulle vääri ja mõttetuid nägemusi; aga nad ei ole paljastanud su süüd, et pöörata su saatust, vaid on sulle ilmutanud petlikke ja eksitavaid ennustusi.
15Kõik teekäijad löövad sinu pärast käsi kokku, nad vilistavad ja vangutavad pead Jeruusalemma tütre pärast: "Kas see on linn, mille kohta öeldi: ilu täius, kogu maa rõõm?"
16Kõik su vaenlased ajavad oma suud ammuli su vastu, nad vilistavad ja kiristavad hambaid, nad ütlevad: "Me oleme ta neelanud. See on tõesti päev, mida oleme oodanud, nüüd on see käes, me oleme seda näinud."
17Issand tegi, mida ta oli otsustanud, tegi tõeks oma sõna, mida ta oli kuulutanud muistsest ajast: ta lõhkus maha ega halastanud, ta laskis vaenlasel su pärast rõõmu tunda, ta kergitas su rõhujate sarve.
18Nende süda kisendab Issanda poole. Siioni tütre müür, lase pisarail voolata jõena päeval ja öösel! Ära luba enesele lõtvust, ärgu olgu su silmateral rahu!
19Tõuse, karju öösel vahikordade alguses! Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed tema poole oma laste elu pärast, kes on näljast nõrkemas igal tänavanurgal!
20Vaata, Issand, ja silmitse, kellele sa nõnda oled teinud: kas naised peavad sööma oma ihuvilja, terveina sündinud lapsi? Kas tohib Issanda pühamus tappa preestrit ja prohvetit?
21Tänavail lamab maas noor ja vana, mu neitsid ja noored mehed langesid mõõga läbi. Sina surmasid oma vihapäeval, tapsid, ei andnud armu.
22Sa kutsusid kokku nagu pidupäevaks mu vaenlased igalt poolt; Issanda vihapäeval ei jäänud põgenikku ega pääsenut: neile, keda olin ilmale toonud ja kasvatanud, tegi mu vaenlane lõpu.
See on kirjeldus Jumala kohtust ja see on väga karm.
Ja kui Jeruusalemm hävitati, siis Iisraeli rahvas nuttis. Aga ta hävitati sellepärast, et Iisraeli rahvas tegi pattu ja ei kuulanud Jumala korraldusi. See kohus on väga karm ja väga valus, paljud tapeti. Paljud surid nälga, paljud viidi orjusesse.
Nutulaul Iisrali rahva pärast on nagu kauge laulukõla, ahastushüüd ka meile tänapäeval. Sest see tuletab meile meelde, et kui me astume üle Jumala korralduste, kui me eksime ja ei kuula Jumalat, kui me ei ole valmis meelt parandama ja usaldama Jumalat, siis võivad ka meie elus juhtuda samasugused asjad. See nutulaul tuletagu meile meelde, et me vajame meeleparandust ja Jumala armu. Meeleparandust oma tegudest, vastutust, siis sellised olukorrad ei juhtu meie ega ka meie rahva elus. Usaldame end Jumala kätte ka selle nutulaulu taustal, et me võiksime kogeda Jumala armu.
Issand, me palume, olgu see meile hoiatuseks minevikust, et me oma rumaluses, uhkuses ja üleastumistes ei satuks samasse olukorda. Issand aita, et me võiksime olla alandlikud, parandada meelt ja järgida Sinu juhtnööre ning korraldusi, nii oma isiklikus elus kui ka ühiskonnas. Hoia meie maa ja rahvas eemale sellest raskest olukorrast.
Selle kommentaari autor: Jaan Bärenson