Kui sul iial peaks tulema soov ristiusk koguni sinnapaika jätta, loe tänast teksti. Sest peaaegu kõik millest Paulus siin kirjutab, kohandub ka igale tänapäeva kristlasele.
Kui ajad muutuvad raskeks, tekib märkamatult soov vaadata ümbritsevaile olukordadele, kui millelegi millesse me parema meelega ei puutuks – konfliktid, millega peaksime tegelema; inimesed kelledele tuleks esitada tõeline väljakutse, asjad meie isiklikus elus millede selgitamine ei toimu ilma valuta jne. Las nad olla. Ära puutu seda. Annan enesele pisut hingamisruumi!
Aga Paulus ei anna Timoteosele kergemat väljapääsuteed. Tema soov on et Timoteos täidaks talle antud kutsumist täiel määral ja nii kasutab ta just siin eelmisest veel intensiivsemat kõnetust. „ Võitle“, „hakka kinni“, „Jumala ees…ma käsin sind“ ( s 12,13). Paulus tuletab Timoteosele meelde mineviku avalikke väljaastumisi – tuleta meelde, mida sa kord uskusid. Ta tuletab talle meelde tema vastutust tuleviku ees ja lootust- Kristus on tulemas tagasi. Ning samuti meenutab ta Timoteosele käesolevat reaalsust – Jumal näeb kõike.
Timoteos oli kutsutud ülevaatajaks ja Paulus ei lase tal Jumala parimat kahe silma vahele jätta.
Mis on sinu kutsumine? Palveta, et ka sinul oleks oma „Paulus“ – keegi, kes armastuse, julgustuse ja õhutamisega suunaks sind sellesse täiel määral. Ole ise „Paulus“ kellelegi teisele. „ Arm olgu teiega!“ – Timoteosel oli vaja kogu saadaval olevat armu. Ja meil samamoodi.