Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 24:23-31
Jeesus õhutab valvama23Kui siis keegi teile ütleb: "Ennäe, Kristus on siin!" või "Ennäe, seal!", ärge uskuge,
24sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
25Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.
26Kui teile siis öeldakse: "Ennäe, ta on kõrbes!", ärge siis minge välja; "Ennäe, ta on kambrites!", ärge siis uskuge!
27Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.
28Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.29Aga kohe peale nende päevade ahistust
pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
30Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.
31Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.
Peale Jeesuse ettekuulutust templi hävitamise kohta küsivad jüngrid temalt 2 küsimust:
„Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?”( s3)
Esimesele neist vastas Jeesus, kirjeldades Jeruusalemma piiramise õudusi ( s 15-22). Tema vastus teisele küsimusele avab ka tema tulemise olemust ( s 23-31). Jeesus ei õhuta uudishimu ega avalda ka tulevaste sündmuste ajajoont – selle asemel ta hoiatab, annab nõu ja õpetab.
Kolmel korral viitab ta oma järgijatele kui „valituile“. Kui Rooma armee alustas Jeruusalemmas oma viimast veresauna, võtsid „valitud“ Jeesuse nõuannet ( ja sellele järgnevat selgitus) kuulda ning põgenesid surma ja vangipõlve eest, mis tabas ülejäänud 2 miljonit. Jeesus julgustas neid palvetama ja seda mitte hävituse ärahoidmise eest, vaid sellepärast, et kannatusi ja katsumusi vähendataks ( s 20). Tema järgijate kohaloleku tõttu vähenes kõikide rõhumine ( s 22). Ära iial kahtle, kas Jumal ikka juhib meie maailma, eriti siis kui kannatajate hulgas on ka kristlasi, kes peavad läbima katsumusi koos ülejäänud inimkonnaga.
Hävituse ajad võivad ajada inimesed segadusse või ka valeõpetuste uskumisse ( s 22-26). „Valitud“ aga ei tohiks saada petetud mingeist muudest väidetest – kuitahes usutavad need ka ei tunduks – kui need ei pärine selgelt meie Issanda Jeesuse õpetusest. Jeesus tuleb tõesti tagasi siia maa peale. Taevaste vägede kataklüsmid ning kõikumised kuulutavad tema tulemise peatset saabumist ja tema ilmumine saab olema samaselge kui välguvalgus üle horisondi. Alles siis hakkab inimkond jõudma tema tõelise äratundmiseni ning kohkumiseni selle ülima kohtuniku palge ees. Tema „valitud“ aga, kus iganes need ka poleks saavad viimaks õigeksmõistetud ning tema ette kogutud.
Kaasaegsed terrorirünnakud võivad osutuda meie jaoks samavõrra segadusseajavaiks ja rahutukstegevaiks kui esimese sajandi kristlastele paistis Jeruusalemma hävitamine AD 70.
Kuidas siis meie peaksime reageerima Jeesuse vastusetele?
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson