Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mi 2:1-13
Häda ülekohtustele!1Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja hauvad oma voodites kurje mõtteid, et neid hommiku koites täide saata, sest nende käes on võim.
2Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa.
3Sellepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, selle suguvõsa vastu kavatsen ma õnnetust, millest te ei saa oma kaela välja kiskuda ega käia upsakalt püstipäi, sest aeg tuleb kuri.
4Sel päeval tehakse teist pilkealused ja lauldakse teie kohta kahetsuslaulu: "Nüüd on see juhtunud," öeldakse, "nüüd me oleme hävitatud sootuks; ta on vahetanud ära mu rahvale kuuluva osa. Oh, ta eemaldab mu sealt, ta jagab meie põllud vangistajaile!"
5Seepärast ei ole sul kedagi, kes heidaks mõõdunööri liisuosaks Issanda koguduses.
6"Ärge kuulutage!" kuulutavad nad. "Nõnda ei kuulutata! Teotus ei ulatu meieni!"
7Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu? Ons Issanda Vaim kannatamatu? Ons tema teod seesugused? Eks tee mu sõnad head sellele, kes sirgelt käib?
8Aga juba eile oli mu rahvas tõusnud vaenlaseks; rõivaste pealt te tõmbate mantli nendelt, kes julgesti mööda lähevad, kes sõjast tagasi pöörduvad.
9Te ajate ära mu rahva naised nende armsatest kodadest, te võtate nende lastelt minu ehted igaveseks.
10Tõuske ja minge ära, see siin pole jäämise paik; oma rüvetatuse tõttu peab see valusalt hävima!
11Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: "Mina kuulutan sulle veinist ja vägijoogist", siis oleks ta küll sellele rahvale prohvetiks.
12Ma tahan sind, Jaakob, koguda ühtekokku, ma tahan korjata Iisraeli jäägi; ma panen nad ühte nagu lambad tarasse, otsekui karja oma karjamaale - inimesi on rohkesti.
13Ja nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand.
Ja siis - selle asemel, et asjaga tegeleda, hakkame vimma pidama selle vastu kes meile need uudised tõi. Kuidas on sinuga? Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.
Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks ( s 1,2). Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhkusega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Jumala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit ( s 6,7). Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile ( s 11). Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust ( s 12,13).
Rahvaste kontrollimatu pillutamise asemel ta hoopis kogub, rajab ja karjatab neid. See on Jumal oma kõige hellemas, lootustandvamas rahutoomises, kaastundlikumas juhtimises.
Selle kommentaari autor: Gethin Russell-Jones