Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Johannese 4:7-16
Armastusest Jumala ja inimeste vastu7Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.
8Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
9Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
10Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
11Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist.
12Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.
13Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust.
14Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks.
15Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas.
16Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.
Kirja lugedes panime eespool tähele, et Johannes räägib inimestest, keda ta nimetab Kristuse-vastasteks (kr k antikristus), ning ütleb: “Nad on küll välja läinud meie seast, kuid...” (2:19). Mis võis siis olla see erinevus “meist”? Piibliuurijad arvavad, et siin on juttu kristlusest eraldunud väärõpetusest – gnostitsismist (e.k varjatud, salajane teadmine). Gnostikud pidasid end valgustatuteks, väljavalituteks. Niisiis, kirja taustal, milles nõndaviisi Jumala ja vennaarmastust rõhutatakse, näeme, et gnostikutel jäi vajaka just armastusest.
Jumala olemus on armastus (s 8, 16) ning sellepärast on Ta ka armastuse allikas (s 7).
Millele tuginedes kirjutaja seda väidab? Salm 10 ütleb: veel enne, kui inimene taipab ja hakkab Jumalat armastama, on Jumal armastanud teda ja väljendanud seda lepituse pakkumisega oma Pojas. Kui nõnda, siis on meilgi kohustus armastada (s 11).
Tänu Jumalale, et seda kohustust ei pea me täitma omast jõust, vaid Ta on andnud meile osa oma Vaimust. See Vaim annab meile teada, et Jeesus on Jumala läkitatud Poeg, Tema armastuse väljendus, ning sellessamas Vaimus oleme võimelised ka ise armastama (s 13-16).
Selle kommentaari autor: APÜ