Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 89:20-53
Jumala leping Taavetiga20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: "Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
21Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
22Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
23Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
24vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
25Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
26Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
27Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
29Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
30Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
31Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
32kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
33siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
34kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
35Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
36Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
37Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
38nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!" Sela.
39Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
Psalmi kaks poolt pakuvad teravat kontrasti. Esimene ( s 1-38) rõhutavad Jumala ustavust, tema kindlat heldust ja armu ( s 2,14,24) ja lepinguustavust (s 3, 28). Psalmi teine pool esitleb hoopis teistsugust pilti. Tundub nagu oleks Jumal oma lepingutõotused hüljanud ( s 39), lubades Iisraeli vaenlastel neid hävitada ( s 42) ja teda ennast vihaselt tõrjumas ( s 46). Psalm lõpeb palvega Jumalale mitte unustada oma tõotusi ( s 46-51) ning meeles pidada ja vaadata Iisraeli põlguse ja kannatuste peale. Psalmi viimane salm on doksoloogia, mis omakorda sulgeb psalmide raamatu kolmanda osa.
Kogu psalmi keskmes seisab leping Taavetiga- Jumala tingimusteta tõotus Taavetile tagada tema soole igavene troon, järeltulijad ja kuningriik. Iisrael aga ei suutnud korduvalt välja kanda omapoolset lepingu vastutust. Ning samas kordagi lepingut tühistama ( mis pidi täituma Taaveti Pojas), lubas Jumal siiski oma rahval kogeda vaenlaste põhjustatud kannatusi, igatsedes nende meeleparandust ja taastamist.
Taoline olukord on vägagi sarnane Väljarändamisega , kui Iisrael mõistis, et teda karistatakse tema patu pärast ja peale Paabeli 70 aastast vangipõlve sai pöörduda tagasi kahetsuses ja uuendatud usuga. Psalmis on tuntav nii meeleheide kui ka teadmine, et Jumala õnnistused kehtivad endiselt, kuigi nende kogemiseni ei ole veel jõutud. Psalmist igatseb selle „praegu“ ja „mitte veel“ pinge lahenemist ning Jumala tõotuste täitumist.
Meie eludes on mitmeid aegu kus peame elama tulevase lootuse täitumise ootuses. Elu usus ongi elatud tõotuse ja täitumise vahepeal.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey