Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 22:1-21
Pauluse kaitsekõne1"Mehed, vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese kaitseks räägin!"
2Kui nad kuulsid, et ta peab neile kõnet heebrea keeles, jäid nad veel rahulikumaks. Ja Paulus ütles:
3"Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.
4Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.
5Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult Jeruusalemma, et neid karistataks.6Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.
7Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?"
8Mina aga vastasin: "Kes sa oled, isand?" Tema ütles mulle: "Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!"
9Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.
10Siis ma ütlesin: "Mis ma pean tegema, Issand?" Issand aga ütles mulle: "Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse sulle kõik, mis sul on määratud teha."
11Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.
12Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,
13tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: "Vend Saul, näe jälle!" Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa.
14Tema aga ütles: "Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,
15sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud.
16Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!"17Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära
18ja nägin teda mulle ütlevat: "Tõtta ja mine kiiresti Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta."
19Ja mina ütlesin: "Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad.
20Ja kui sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes ta hukkasid."
Tänast kirjakohta võiks lugeda kui üht hea kõne näidist.
• Kõigepealt – Paulus räägib rahvale lähedases keeles (s 2).
• Teiseks – ta toob esile fakti, mis tõstab tema autoriteeti rahva silmis (s 3).
• Kolmandaks – ta samastab end rahvaga ning ei alaväärista rahvast (s 3b).
• Neljandaks – sõnum, kes ta oli enne ja mida Jeesus tema elus on teinud.
• Viiendaks – ta kasutab mitmeid praktilisi näiteid.
Selle kõne põhjal võiksime proovida koostada ka oma tunnistust (kõnet).
1. Missugune on keel, milles tuleks kõneleda – mitte ainult keel, vaid ka väljendusviis (olla juutidele juut ja kreeklastele kreeklane)?
2. Mis aitaks kõnet veenvamaks muuta?
3. Milles saaksin kuulajaskonna südameteni jõuda? Mis võiksid olla nende elus kõige põletavamad küsimused?
4. Mis on SÕNUM – mida Jeesus minu elus on teinud (see on kõige olulisem osa)?
5. Millised oleksid sobivad näited praktilisest elust?
Kas sa tahaksid, et Jumal saaks kasutada oma hea sõnumi levitamiseks ka sind? Alati ei oota Issand meilt suuri kõnesid. Olulisim on, et meie elu võiks rahvale arusaadavas keeles, nende suurimaid vajadusi puudutades ja lootusesõnumit kandes inimesi Jumala juurde juhtida.
Selle kommentaari autor: APÜ