Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 16: 18-33
Saalomoni tarkus18Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
19Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
26Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt.
Tänasest tekstilõigust leiame kolm teemat: alandlikkus, uhkus ja tarkus.
Lõigu alguses antakse meile teada, et elus on midagi paremat kui rikkused (s 18-20). Kui sageli näeme rikutud inimsuhteid ja viltuläinud elusid seal, kus peetakse end teistest inimestest paremaks või targemaks. Kui palju enam toob sisemine kõrkus hävingut seal, kus on tegemist inimese ja Jumala vahelise suhtega!
Kas oled juhtunud kuulma umbes sellist väidet: “Ma olen kogu elu olnud korralik inimene, milleks on mulle vaja Jumalat! Mina ei tea endal küll mingit pattu olevat!” Selline inimene võib küll olla viisakas ja taktitundeline teiste inimeste vastu, kuid on kõrk Jumala vastu. Niisugused inimesed paraku ei mõista, et Jumala armastavale Vaimule alistumine on tähtsam. Nad ei mõista, et olles alandlik, pole võimalik langeda – ainult tõusta; uhke seevastu võib langedes valusa hoobi saada (vt ka Mt 5:3, 5). Ka eesti vanasõna ütleb: “Uhkus ajab upakile.”
Salmides 25-30 on kirjeldatud nelja liiki kurja inimest:
1) keelepeksja, 2) ahvatleja, 3) vägivaldne, 4) silmakirjatseja. Sellisele teele on läinud inimesed, kes peavad iseenese tarkust enamaks kui Jumala oma, kuid lõpuks võib see osutuda surmateeks.
Tarkuse vilju võime leida salmides 21-24 ja 31. Jäta need meelde.
Eelnevast võime järeldada, et targad sõnad teevad inimesele head nii seesmiselt kui ka väliselt, ent kurjad sõnad hävitavad elu ja põhjustavad mitmeid lõhesid (s 28).
Selle kommentaari autor: APÜ