Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 68
Kiituslaul Jumala võidust1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2Jumal tõuseb! Ta vaenlased hajuvad ja ta vihkajad põgenevad tema palge eest.
3Nagu suits haihtub, nõnda sa nad hajutad; nagu vaha tule paistel sulab, nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees.
4Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.
5Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes! Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele; aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.
8Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, sela,
9siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees, Siinai värises Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!
10Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal, oma pärisosale ja sa kosutad närbunut.
11Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.
12Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi.
13Sõjavägede kuningad põgenevad, nad põgenevad ja pereema jagab saagi.
14Kas tahate jääda puhkama sadulakorvide vahele? Seal on tuvi, tiivad hõbedaga karratud ja hoosuled vahajaskollase kullaga.
15Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid, sadas Salmonil lund.
16Baasani mägi on Jumala mägi, Baasani mägi on kühmuline mägi.
17Mispärast te, kühmulised mäed, vaatate kadedusega sellele mäele, mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks? Tõesti, Issand tahab seal elada igavesti.
18Jumala sõjavankreid oli musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid, kui Issand tuli Siinailt pühamusse.
19Sa läksid üles kõrgesse ja võtsid vangihulga saagiks, said ande inimeste seast, isegi tõrkujate seast, sa Issand Jumal kõrgustes.
20Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste. Sela.
21See Jumal on meie pääste Jumal! Jumal, meie Issand, toob välja surmastki!
22Aga Jumal peksab puruks oma vaenlaste pea ja nende karvase pealae, kes oma süütegudes kõnnivad.
23Issand on öelnud: "Ma toon nad tagasi Baasanist, ma toon nad tagasi mere sügavustest,
24et sa kastaksid oma jala verre ja su koerte keel saaks oma osa su vaenlastest."
25Su pidurongi nähakse, oh Jumal, su pidurongi pühamus, mu Jumal ja mu kuningas!
26Ees käivad lauljad, taga keelpillimängijad, keskel trummilööjad neitsid.
27Rahvakogudes tänage Jumalat, tänage Issandat, teie, kes olete Iisraeli allikalt!
28Seal on Benjamin, noorim, nende juhataja, Juuda peamehed oma hulkadega, Sebuloni peamehed, Naftali peamehed.
29Sinu Jumal seadis sulle võimuse. Kinnita, Jumal, mis sa meie heaks oled teinud!
30Sinu Jeruusalemma templi pärast toogu kuningad sulle ande!
31Taltsuta elajas pilliroos, härgade kari rahvaste vasikate seas, need, kes alistuvad hõbetükkide pärast! Jumal pillutab rahvad, kes igatsevad lahinguid.
32Suured isandad tulevad Egiptusest, Etioopia sirutab rutuga oma käed Jumala poole.
33Teie, ilmamaa kuningriigid, laulge Jumalale, mängige Issandale kiitust, sela,
34temale, kes sõidab taevaste taevas, mis on muistsest ajast! Ennäe, tema annab kuulda oma häält, võimsat häält.
35Andke Jumalale võimus! Tema kõrgus on Iisraeli üle ja tema võimus pilvedes.
36Kardetav oled sina, Jumal, oma pühast paigast, Iisraeli Jumal; tema, kes annab võimu ja tugevust rahvale. Tänu olgu Jumalale!
Minu jaoks on pingutus hoida oma meelt ja mõtteid ringi uitamast, kui istun kirikupingis. Võib-olla ka sellepärast et see on üks väheseid aegu, mil saan vaikselt ja rahulikult istuda. Tänast psalmi lugedes võime heita pilgu Taaveti mõttemaailma – sel ajal kui tema „istub kirikupingis“ – ehk kui ta valmistub Jumala kummardamiseks templis (s 24-27). Kuidas üks Piibli suurkujudest valmistus Jumala ette minekuks ja kummardamiseks?
Taavet alustab mõtisklusega väga tuttaval teemal- Jumala väelisusel – antud juhul Jumala väel mis käib üle Iisraeli vaenlaste ( s 1-3, 21-23). Huvitav on see et Taavet ei palveta võimu pärast Iisraeli vaenlaste üle või parema strateegilise liidu pärast, isegi mitte rahu pärast. Selle asemel palub ta kogu julgusega Jumalal vaenlased „ära puhuda“ (s 2)! Kuigi meie päevil on sellel väljendil ehk teistsugune rõhk – jääb selle sisu ometi samaks. Kurja „vastu palvetamine“ meie maailmas tuletab meile ka meelde kui sõltuvad oleme Jumalast ning see on ülistuse ja kummardamise alustamiseks väga hea koht.
Järgmisena mõtiskleb Taavet Jumala halastuse üle – nii nagu see on väljendatud tolleaegse ühiskonna äärealadel ( s 4-6). Jumala armastus ei kuulu mitte ainult parimatest parimatele ja andekamatele. Täpsel samamoodi armastab ta orbe ja lesknaisi, üksildasi ja isegi vange. Ja kui meie igatseme mõista ning kogeda Jumala armastust isiklikult, tuleb meilgi tervitada kõiki teisi, keda Jumala armastus on valinud üheskoos Teda kummardama.
Viimaks kiidab Taavet Jumalat isikliku hoolitsuse eest (s 19). Kas pole hämmastav, et universumi Jumal on valmis mitte ainult kuulma ja tähele panema, vaid ka kandma meie koormaid igal päeval? Ja ehk ongi siis parim viis end Jumala ette minekuks valmistada – panna oma koormad risti alla ning seejärel ühineda ülistajate protsessiooniga kiitust lauldes 8s 2 4-27)?
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm