Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 2: 1-20
Jeesuse sünd1Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
2See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
4Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
5et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
6Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
7Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.8Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
9Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
10Aga ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
11et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
12Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat."
13Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
14"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!"
15Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: "Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!"
16Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
18Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
19Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
20Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Inkarnatsioon tähendab, et reaalne inimelu saab elatud reaalsel ajahetkel reaalses kohas. See ei ole muinasjutt – „Elas kord…“ – vaid tõeline elu koos kõige selle juurde kuluvaga.
Kui Ristija Johannese perekondlikule liinile ei pöörata eriti suurt tähelepanu, siis Jeesuse puhul on Luukas äärmiselt hoolikas näitama, et Jeesus on pärit õigest perekonnast. Jeesust kirjeldatakse kui Petlemma linnas sündinud „Taaveti poega“ ning Luukas osutab kuidas Jumal korraldab ka kõik ilmalikud detailid kinnitamaks, et Jumala Messias pidi just seal sündima.
Iisraeli perekonnad elasid üsna valdavalt oma loomade ligiduses, ning see paik mis anti Jeesusele oli vähemalt soe ja kuiv. Mida muud olekski inimene võinud loota ajal mil kogu rahvas oli üles ärritatud rahvaloenduse tõttu? Veelgi enam- olles üks meie seast, jagab ta kõigis asjus – nii ebamugavustes kui raskustes - meie tavalist elu, ometi tõustes sellest kõrgemale.
Karjaste saabumine on suure sümboolse sisuga. Jumal on oma rahva karjane, tema sulased on usukogukonna karjased ning Jeesus ise kirjeldas end kui ülemkarjast ( Jh 10), kes hoolitseb lammaste eest juhtides neid. Kogu stseen on ka dramaatiline – taevas ja maa ühinevad inglite kooris mis tavalisi lihtsaid töölisi juhib kiitma Jumalat keset tööülesandeid. Iial enam pole sellist koor kuuldud. Oluline on siin aga see, et Jumal ise, saab ülistatud ja kiidetud keset tavaelu, mille Ta oma kohaloleku läbi on muutnud eriliseks.
Kui sageli puhked sina kiitma Jumalat keset argiülesandeid?
Maarjal saab vaja olema kogu jõudu, mis neist erilistest sündmustest voolab. Võta aega, nagu seda tegi ka Maarja, mõtiskleda nende imeliste sündmuste üle sügavamalt.
Selle kommentaari autor: ROb Willoughby