Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 1
Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal1Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.8Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9ja see ütles oma rahvale: "Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad.
10Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda. Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära."
11Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.15Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16ning ütles: "Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!"
17Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles neile: "Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?"
19Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: "Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud."
20Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
21et ämmaemandad kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
22Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, öeldes: "Kõik poeglapsed, kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta elama!"
Egiptuse riik taandub rõhumisse ning inimõiguste rikkumisse ( a 11-14), sest ta kardab omaenese toimetuleku pärast ( s 10). Paar sugupõlve tagasi vastuvõetud põgenikud kogevad omal nahal vägivaldset rahvastikupoliitikat ning kui see ei too tulemusi, võtab Egiptus järgmise abinõuna tarvitusele laste massimõrva.
Suure häbiga aga pean tunnistama, et selline teguviis meenutab mulle paljuski mu oma rahvast ning mitmeid teisi nö tsiviliseeritud rahvaid läänes. Rahvaid, kelledel on kristlik pärand, kuid kes käituvad samamoodi nagu egiptlased selles loos, püüdes Jumala rahva elu kibedaks muuta.
Loomulikult ei käitu nii ainult rahvad! Inimesele on loomuomane ära tõugata enesest inimesed ja olukorrad mis teda ohustavad ning enamikule meist on raske tolereerida, veel vähem aga aktsepteerida meist erineva kultuuri ning elustiiliga inimesi. Just sellepärast on Jeesuse käsk armastada mitte ainult oma vendi, vaid ka vaenlasi, ja neile head teha – meile nii suureks väljakutseks ( mt 5:43- 48). Ometi on need käsusõnad mida nüüd eriti tuleb võtta täie tõsidusega.
Selle kommentaari autor: Bruce Dutton