Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 13:17-14:9
Pilve- ja tulesammas rahva ees17Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,
18vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.
19Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: "Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!"
20Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.
21Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.
22Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.Kõrkjamerest läbiminek1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!
3Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.
4Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand." Ja nad tegid nõnda.5Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: "Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!"
6Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.
7Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.
8Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.
9Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.
Arvestades, et Jumal oli Iisraelile teinud võimalikuks vaarao rõhumise alt pääseda, ei ole ime ka see, et Tema määras nende teekonna Tõotatud Maale. Ja Ta oli nende jaoks valinud pikema tee. Nad ei pidanud rändama Vahemere äärset teed, läbi vilistide maa, vaid pidid minema ümberringi „ kõrbeteed Kõrkjamere poole“ ( s 17), st lõuna poole piki Siiani poolsaare läänekallast. Ja rahval ei olnud aimugi, et see teekond kestab nelikümmend aastat.
See „ümberringi kõrbetee“ saab kogu väljarännaku manifestiks ning selle eesmärgiks oli tagada rahva turvalisus ( s 17), ning nende vaimulik kasvamine ja Jumala au ilmsiks saamine ( 14:4). Jumal teadis kui väga vajab rahvas kinnitust ning kaitset ja seepärast andis ta neile ka märgi oma pidevast ligiolekust ja juhtimisest. Otse nende silme ees oli igal päeval pilvesammas ning tulesammas igal öösel. Orjusest vabadusse ei ole võimalik minna otseteed, vaid tundub nagu peaksid uuestisündinud inimesed õppima otsekui uuesti käima. Nad ei ole teadlikud ohtudest; nad ei taju oma teadmatust ning nad ei suuda mõista Jumala au. Ning tundub et läheb vähemalt üks põlvkond Jumala otsese juhtimise all, enne kui Iisraelist hakkab kujunema see püha rahvas, kes on õppinud tundma iseennast piisavalt ning ka oma Päästjat nii et oskavad elada usus Tõotatud maal.
Samamoodi on ka meiega. Kõrbeisad ( eraklastest kristlased, kes järgisid Egiptuse Antoniuse teed alates 4 sajandist ja edasi) valisid elamiskohaks kõrbe, et võiksid keskenduda täielikult vaimulikule kasvamisele ja Jumala aule. Millisel selle maailma „kõrbealal“ suunab Jumal sind järgima Püha Vaimu „pilvesammast“?
Selle kommentaari autor: Jo Bailey Wells