Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2.Ms. 17: 1-16
Vesi kaljust1Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Issanda käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
2Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: "Andke meile vett juua!" Aga Mooses vastas neile: "Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Issandat?"
3Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: "Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?"
4Siis Mooses hüüdis Issanda poole, öeldes: "Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!"
5Ja Issand ütles Moosesele: "Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist! Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine!
6Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!" Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
7Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Issandat kiusanud, öeldes: "Ons Issand meie keskel või ei ole?"Sõda amalekkidega8Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
9Ja Mooses ütles Joosuale: "Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes."
10Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu.
11Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas.
12Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
13Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.14Ja Issand ütles Moosesele: "Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootuks!"
15Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks "Minu lipp Issand".
16Ja ta ütles:
"Et käsi on olnud Issanda trooni poole, on Issandal sõda Amaleki vastu põlvest põlve!"
Ilmnevad märgid, et Mooses hakkab väsima. Esiteks, rahvas proovib tema kannatlikkust kui nad uuesti kaeblevad – vee puuduse üle. Nagu Moosese vastus neile soovitab, miks nad pöörduvad tema poole ja ei küsi ise otse Jumalalt? Nüüdseks peaksid nad juba teadma, et see on Jumal, kes varustab, ja et vaid Temalt tuleb küsida. Pange tähele, et Mooses pöördub ka ise Jumala poole, kuid sel korral ta toob esile oma isiklikud mured, mitte niivõrd ei palu vett teiste jaoks. Ta hakkab muutuma meeleheitlikuks.
Nüüd ei eksisteeri mitte ainult laagri sisemise rahuolematuse probleem, vaid on olemas ka väline ähvardus amalekkidelt. Moosesele on täiesti selge, et antud lahing – nii nagu need, mis puudutavad vett ja toitu – on usu ja usalduse küsimus. Nii läheb ta oma kohale kõrgendikul, seistes Jumala kepp käes (salm 9), et palvetada. Hoides oma käsi ülal – nagu me oleme näinud teda tegemas nii palju kordi varem (salmid 9:29, 10:12, 14:16) – see on sümbol tema pöördumisest Jumala poole abi saamiseks.
Isegi Mooses väsib palvetades. (Kas see fakt annab sulle parema tunde?) Kuid ta ei loobu. Selle asemel palub Mooses abi ning meile on antud rõõmustav pilt sellest, kuidas kaks kaastöölist, kes seisavad kumbki teine teisel pool teda, hoiavad üleval Moosese käsi nii, et ta võiks jätkata palvetamist (salm 12). Siin võtavad ”kotka tiivad” enam maapealse praktilise kuju: mõnikord on lihtsalt abi palumine tulemuseks vaimulikule uuendamisele. Võibolla sa soovid peatuda ja joonistada sellest pildi – kasvõi lihtsa joonise kriipsujukudega – juhul kui see aitaks sõnumil sinusse süveneda.
Selle kommentaari autor: Jo Bailey Wells