Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 19:28-40
Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma28Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole.
29Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest,
30öeldes: "Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
31Ja kui keegi peaks teilt küsima: "Miks te ta lahti päästate?", siis öelge: "Issand vajab teda.""
32Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud.
33Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: "Miks te sälu lahti päästate?"
34Nemad ütlesid: "Issand vajab teda."
35Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma.
36Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale.37Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud:
38"Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!"
39Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, hoiata oma jüngreid!"
40Ta vastas: "Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!"
Jeesuse saabumine Jeruusalemma kui kuningas on kristlaste jaoks nii oluline ja samas küsimusi tekitav, et see on peaaegu sõna-sõnalt kirjeldatud kõigis sünoptilistes* (Mt, Mk, Lk) evangeeliumides.
Tänane tekst sisaldab kahte vastandlikku tunnet, millest mõlemad leidsid väljenduse siis kui Jeesus Jeruusalemma sisenes: jüngrite rõõmus ülsitus ja kiitus ning Jeesuse nutt.
Kogu sündmus on äärmiselt dramaatiline ning siin ei ole juttugi varjatud linna saabumisest, kuigi Jeesuse elu oli juba siis ohus.Jeruusalemm oli pealinn. See, mis puudutas kogu rahvast, pidi toimuma Jeruusalemmas. Oodatud Messias (e Kristus e Võitu) pidi olema kuningas just Jeruusalemmas. Jeesuse tulek Jeruusalemma tõstatab mitmeid küsimusi:
Kõigepealt eesel. Kas eesel, olgugi (veel) mitte tööloomana kasutatu (s 30) sobib kuningale sõitmiseks? Ajaloost teame, et sobib küll: kui kuningas tuli rahumõtetega, ei kasutanud ta hobust, vaid eeslit. Lisaks oli see otsene prohveteeringu täitmine
Vast rohkemgi küsimusi tekitab eesli “ärandamine” (s 30). Kui Matteuse ja Markuse erinevates tõlgetes leiame eesli “lähetamise” või “tagasilähetamise”, on Luukas lakooniline: “Issand vajab teda!” Kuningas ei palu ega osta – alamate kohus on kindlustada valitseja kõige vajalikuga.**
Oleme ehk harjunud Mt evangeeliumist loetud “rahvahulgaga”, ent selle asemel on siinses tekstis nimetatud vaid jüngrite hulka, kes kiituslaulu laulsid. (s 37). Oli see rahukuninga tervitamine, või hoopis sõjakuninga tervitus., kelle käe läbi loodeti saada sõjaline võit? Jeesus tunnustab seda, kinnitades, et selline kiitus oli vältimatu ning takistamatu. Kiituslaulu algus pärineb kõigis kolmes evangeeliumis Ps 118:26, Luuka omas kuulub aga lõpuosa kõige enam taevasele Kuningale. Ühel päeval laulab aga kogu loodu samalaadset kiitust, alistudes Temale kes on kõige kuningas.
Kolme evangeeliumi kiituslaulu võrreldes tundub, et see areng tohutute rahvahulkadeni ja kahanemine siis väiksema hulgani peegeldaks otsekui järgnevate sajandite arengut: kristlaste arv kasvas tervete rahvaste kaasahaaramiseni, ent hiljem jääb järele vaid suhteliselt väike järgijate hulk, kes “Hoosianna” hüüavad. Kui needki vaikiksid, mis ootaks maailma siis? Loe s 40.
Kiituslaulu kõrval aga räägib Luukas meile ka nutvast Jeesusest, kes aimab ette Jeruusalemma saatust. Jeesus teab et selle linna hukkumine saab alguse just käesolevast hetkest, kui rahvas ei võta vastu kuningat, kes nende väravas selle linna pärast nutab. Jeesuse näeb, et seda rahu, millest jüngrid laulavad, ei saa see linn kogeda, sest on pime nii oma olemuse kui ülesande osas.
* Sünoptilisi (kr. k koosvaatlevaid) evangeeliume nimetatakse niimoodi nende suure sarnasuse tõttu.
** W. Barclay kommentaaris võib tegemist olla ka varem kokkulepitud märgusõnaga.
Selle kommentaari autor: APÜ