Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 20:9-19
Tähendamissõna viinamäe rentnikest9Jeesus aga hakkas rahvale rääkima seda tähendamissõna: "Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ning reisis pikaks ajaks võõrsile.
10Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et need sellele annaksid viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega.
11Ja ta läkitas veel teise sulase. Nemad peksid ja solvasid tedagi ning saatsid ta minema tühjade kätega.
12Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga sellegi nad peksid veriseks ja viskasid välja.
13Siis mõtles viinamäe isand: "Mis ma pean tegema? Ma saadan oma armsa poja, võib-olla teda nad häbenevad."
14Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: "Tema ongi see pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!"
15Ja nad viskasid ta viinamäelt välja ning tapsid ära. Mida nüüd viinamäe isand teeb nendega?
16Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte." Seda kuuldes nad ütlesid: "Taevas hoidku selle eest!"
17Tema aga ütles neile otsa vaadates: "Mida siis tähendab see kirjasõna:
Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks?
18Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks."
19Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.
Luukas seletab tänase päeva tähendamissõna oma kokkuvõttes: religioossed juhid mõistsid, et see tähendamissõna oli räägitud nende vastu ( s 19).
Oleks olnud väga raske öeldu mõtet mitte tabada. Kasutades Vana Testamendi kujundikeelt, kirjeldab Jeesus viinamäge ( inimesi) , selle omanikku ( Jumalat), ning vastutavaid rentnikke ( religioosseid juhte). Vastuseks omaniku sõnumitoojatele, peksavad rentnikud nad läbi või kohtlevad muul häbiväärsel viisil, kuni omanik otsustab saata oma poja. Tema viskavad rentnikud välja ja tapavad. Ja nii on omanikul kõik õigus hukata need rentnikud ja anda viinamägi teistele ( s 16).
Vaimulikud juhid olid läbikukkunud oma ülesandes hoolitseda Jumala rahva eest. Nad olid ignoreerinud prohveteid ning viimaks tõukasid ära Jumala Poja. Oma jutuga vastas Jeesus otseselt kirjatundjate eelnevale küsimusele ( 20:2) selle kohta kes talle meelevalla oli andnud, kes teda oli volitanud. Tema oli Poeg ja pärija, Jumala enese poolt läkitatud. Tsiteerides messiaanlikku 118 psalmi ( s 3), süüdistab Jeesus religioosseid juhte nurgakivi ära põlgamises ( s 17), selle eiramises kelle olemasolu rajab aluse kogu ülejäänud hoonele. Ning samamoodi kui Jeesuse tähendamissõna rentnikud, peavad ka vaimulikud juhid vastu võtma Jumala viha tagajärjed (s 18).
Jeesus ei viidanud mitte üksnes Iisraeli juhtide läbikukkumisele, vaid kinnitas ühtlasi oma isiku keskset rolli Jumala plaanides. Kõigepealt oli Ta Poeg ja pärija. Tähendamissõna näitab kuivõrd kannatlik oli Jumal olnud, läkitades üksteise järel oma saadikuid, aga ka seda kui vältimatult järgneb kohtumõistmine nende üle kes Ta Poja ära tõukavad.
Teiseks on Jeesus Jumala rahva uue kogukonna keskpunkt, telg. Iisraeli jaoks võis tsentraalseks kummardamise kohaks olla tempel Jeruusalemmas, kuid nüüd tuli Jeesus ise, ning sai vaimuliku templi nurgakiviks – templi, mida ehitatakse elavatest kividest, naistest ja meestest, kes austavad Tema nime maailma erinevais paigus.
Ka meie peame vaatama ette, et oma tänaste mõtete ning tegude läbi ei tõrjuks me Teda, keda Jumal on läkitanud, vaid pigem uuendaks oma pühendumist Talle.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb