Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 22:23-32
Ahastushüüd ja tänulaul23Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind.
24Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!
25Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.
26Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses, ma tasun oma tõotused nende ees, kes teda kardavad.
27Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis; Issandat kiidavad, kes teda otsivad. Teie südamed elagu igavesti!
28Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.
Kus evangeelium räägib Jeesuse surmast, seal on viis vihjet psalmile 22. Tuntuim neist on: „Mu Jumal, miks oled sa mu maha jätnud?“(Mt 27:46, Mk 15:34) Selle sündmuse kirjeldusel vihjatakse veel kahele psalmile. (Ps 31:5 (vt Lk 23:46), Ps 69:21 (vt Mt 27:34)) Kõik kolm psalmi on näited kaebelauludest. Kolmandik psalmidest on kaebelaulud ja kolmandik on kiituslaulud. Kui psalmid peegeldavad ülistust Jeruusalemma templis, siis on see üsna erinev tänapäevasest ülistusest. See sisaldas ka võimalust väljendada oma kimbatust, pettumust ja viha selle suhtes, mida Jumal lubas toimuda. Väljendusviis oli tihti jõuline ja elav, nagu ka selles psalmis.
Ka Jeesus väljendab ristil oma tundeid Jumalale ausalt ja avameelselt. Ülistus, mis seda ei võimalda, pole tasakaalus. Selles on oht, et näeme kristlikku kogemust ainult võidukana. Elu aga pole selline. See polnud niisugune ei Jeesuse ega Pauluse jaoks. Arvamus, et kristlik usk lahendab kõik probleemid, võib olla hävitav, sest halbade aegade saabumisel võidakse end tunda läbikukkununa või hakata kahtlema Jumala olemasolus.
Need, kes esitavad oma kaebed ausalt Jumalale, jõuavad lõpuks rõõmuni, mis põhineb Jumala ligiolu ja abi tunnetamises. Ristitee on ülestõusmise tee.
Selle kommentaari autor: Richard Bauckham