Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tee lõpp

Laupäev, 16. Mai 2009

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 10:26-39

Hoiatus ärataganemise eest
26Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,
27vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.
28Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.
29Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?
30Me ju tunneme teda, kes ütleb:
"Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte."
Ja taas:
"Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle."

31Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
32Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!
33Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis.
34Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.
35Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!
36Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.
37"Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.
38Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt."
39Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.

Ta ütles vihaselt: „Kas see ongi õnn, millest kogu aeg räägid? Kui saaksime siit ainult minema, oleks kogu ilus maailm meie oma!“ (John Bunyan „Palveränduri teekond“)

See on viimane hoiatus! Kirjanik argumenteerib nendega, kes on oma äsjaleitud usust taganemas ja vana elu juurde pöördumas. Ta näitab neile, kuidas kõik väärtuslik, mille Jumal on neile andnud, on vaid ettevalmistus millekski suuremaks. See on nagu hoolikalt ettevalmistatud vorm, millesse Jumal kulda valab. Kuid varsti on vaja vorm kõrvale heita. Templiteenistus oli Jumala poolt antud ettevalmistus Jeesuse tulekuks. Aga praegu oleks reaalsuse tagasilükkamine ja soov ettevalmistuse juurde tagasi minna Tema mitteaustamine, samaväärne kui tema helde ohvrianni tagasi lükkamine, mille kaudu patud saavad lunastatud. Selle kaudu asetaksid nad oma lunastuse ohtu ja see on väga oluline hoiatus.
Me ei tea, milline surve mõjutas neid inimesi ära pöörama nende äsjaleitud usust Jeesusesse. Kindlasti nende lähedaste tagakiusamine haavas sügavalt, kuid see polnud uus ja seni olid nad võidukalt vastu pannud. Kas võis olla nii, et inimese jaoks, kellel oli nii rikas ja täiuslik Toora tagapõhi, oli evangeeliumi selge lihtsus muutunud millekski ummikulaadseks? Kas päästeidee, et seda ei saa millegi eest teenida ja see on tasuta kink, oli haavanud nende uhkust ja kahjustanud nende kindlust? Meie langenud inimloomus tahab mõnikord piibliõpetuse pea peale keerata. Meie uhkus tahab, et me ennast ise ülendaksime ega ootaks Jumalat või teisi, et need meid ülendaksid, ja me pigem palvetame alandlikkuse pärast, kuigi Sõna lihtsalt käsib meil minna edasi, võttes madalaim koht (Lk 14:10; 1Pt 5:5,6). Millised vastuolulised olendid me oleme!

Jumal aita mul suhtuda karmilt pattu, mida tean olevat minu elus, ja tagasihoidlikult pattu, mida ma arvan nägevat teiste eludes.

Selle kommentaari autor: John Fieldsend